Noh, hommikul arvasin küll, et teeme Andresega täna ühe mõnusa, pika rattatiiru, aga vaadates õue ja nähes kuidas tuul puid lammutab, otsustasime seda siiski mitte teha, sest teada ju on, et kui on tuul, siis on ta alati vastu ja terve tee on mäest üles 🚴
Võtsime kaasa oma noorema generatsiooni - no need väiksemad, kellest jõud veel üle käib ja veeretasime hoopis neid Jussi matkarajal mõned tunnid. Kuidagi on juhtunud nii, et me nendel radadel väga käinud polegi. Esimese Expedition Estonia ajal sai küll hommikuses udus üle Jussi Nõmme mindud, mis jättis vägagi ilusa mälestuse. Jõudes parklasse, oli juba nii mõnigi auto seal ees ootamas, aga rajal juhtusime kokku vaid kahe perega, kes vist olid samamoodi tulnud Emadepäeva väikese matkaga tähistama.
Kaardil näidatud 8,8km osutus meil 10km ringiks
Esialgne jauramine, et:”Et me ei viitsi teiega rappa tulla ja metsas kõndida!” asendus poistel varsti galopiks mööda Jussi nõmme kanarbikupuhmaid ja metsaradu. Seal sai ju kuivanud puid kangutada, roigastega oda visata ja niisama uurida - putukaid, lehti, konnakudu ja liblikaid.
No leidus seal ikka asju…
Hea, et olin kodus pisut söögipoolist seljakotti pakkinud - eelmise päeva pitsa, vesi ja magus saiake poistele! Poolel maal nõudis kõht süüa meil kõigil ja alati maitseb metsas kännu otsas igasugune toit palju, palju paremini, kui kodus laua ääres. Pitsa kadus kui mutiauku! Aga seljakott sai kergem ja meeled rõõmsamad kõigil. Matkarada viis ikka Jussi järvede vahelt läbi, ühelt oosilt teisele - meile ju oosid meeldivad… eriti öösiti ja rattaga ja kui seljataga on juba vähemalt 24h ärkvelolekut 😃 õnneks seekord tulime ikka täitsa puhanuna kodust!
Poiste eesmärk oli vist rada võimalikult kiirelt ikkagi läbi kapata, et ikka kiiremini koju saada ja ekraanide taha varjuda. Mina seevastu tahtsin, et nad vaataksid, mis toimub ümber, kuulaksid loodusehääli, linnu- laulu, vaataksid ilma ja järvede ilu. Ühe järvekese ääres silmasime vees kärnkonni ja tähelepanelikumalt vaatama jäädes oli neid seal ikka päris palju - mitmel oli kudemine pooleli ja mõnes veesopis juba rohkelt valmis kudu. 
Kaks konna!
Sealt tuleb varsti palju väikseid konnakesi.
No igaljuhul põnev vaatamine. Lõpus oli näha, et poisid hakkasid väsima - Simol oli eile pikk päev - tal oli Hiiumaal ujumisvõistlused - hommikul vara üles, pikk bussisõit, esimene võistlus ja pikk tagasitee koju. Eks õhtul sai ka hilja magama mindud ja sealt see väsimus tuligi. Aga meie metkaring hakkaski lõpule jõudma - olime tagasi Jussi nõmmedel ja parklasse polnud enam palju minna. Mina veel veidi jokutasin ja otsisin kevadisi õisi, mida pildistada.
Aga mina olin õnnelik ja rahul, et olin saanud mõnusa emadepäeva veeta metsas ja eks tegelikult olid ka poisid ju rahul.
Head Emadepäeva ja minge metsa!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar