Mina ja “merekindel” ? See kõlas alguses ikka selliselt, et väga ei tahtnud uskuda - sest kui sa ikka tiiru ümber enda teha ei saa, tantsides ka hoogsaid poognaid ei tee ja autosõit kurvilisel teel ajab südame pahaks, siis kõikuda merel purjekas mitu päeva tundus võimatu…Aga ma võin öelda, et kõik on siin maailmas vist ikka võimalik! Hetkel on purjereisi 6. Päev, ma istun all purjeka kõhus, veidi kõigutab, aga saan kenasti kirjutada ja siiani on kaladel kõht tühjaks jäänud 🐟😀 Elu ikka üllatab…
Aga alustame ikka algusest, kui Siim no nii umbes paar nädalat tagasi Andresele helistas, et kas te ei tahaks tulla kaasa seekordsele purjereisile Soomes? Eeee…natuke nagu järsku see kutse ju tuli ja sellist nädalast puhkust polnud Andres suvel lisaks plaaninud (sest see tähendab alati terve töökoja kinni panekut), aga võtsime mõne päeva aega otsustamiseks. Mina andsin Andresele vabad käed - nii nagu tema otsustab, nii teeme. Mina saan ju enda tööasjad kenasti ringi mängida - pigem on asi just selles, kas tema saab töökoja kinni panna?
Mõtles, mis ta mõtles, aga “jah” sõna Siimule tuli ikkagi suhteliselt kiirelt. Edasi siis tuli oodata täpsemaid juhtnööre, et mida ja mismoodi ja milleks me valmis peame olema. Mina muidugi pelgasin kõige rohkem merehaigust - no ei taha terve reis ju üle reelingute kalu toita ise näost roheline?!
Saime Siimult veidi siis infot, mida kaasa võtta ja mis riideid läheks vaja. Söögid pidi ära jagatama nii, et kõik peavad mingil päeval midagi süüa tegema…see oli siis järgmine asi, mis mind veidi lukku tõmbas - no ma lihtsalt ei taha enam ammu midagi süüa teha…sest kui sa oled juba pea 30-aastat pidanud iga päev süüa tegema, siis lihtsalt on lõpuks selline “koll” ees sellest, et….ja teha veel võõrastele inimestele süüa (no me osa seltskonda ei tundnud ju) tundus veelgi suurem väljakutse…Ei tea ju millega keegi harjunud on ja mida keegi sööb või ei söö…
Igatahes, pakkisime mingid riided kotti, võtsime vastu terve seltskonna toidutellimuse, mis tuli meile ukse taha ja jäime ootama laupäeva 8.aug hommikut…
Ning laupäeva hommikul oli kogu Tartu seltskond meil - kokku sai see siis selline - mina, Andres, Tambet, Epp, Siim, Anni, Madis ja Jan. Anni ja Jan olid meie jaoks uued inimesed, Madisega olime enne kohtunud kahel suusareisil, aga ega alguses mingit pikka tutvumisringi ei olnud, lappasime toidukraami autosse, viskasime kõik kodinad sinna otsa ja sõitsime sadamasse ning laevale!
 |
Paar tundi üle lahe Soome poole ja sealt veel mõned tunnid bussisõitu Kasnäse sadamasse! Kohal! Siim, Madis ja Jan läksid paberimajadust korraldama, meie hakkasime bussist kodinaid välja tõstma, et need purjekale toimetada.
 |
Lõpuks sai kogu kraam autost ära tassitud ja ära pakitud paati ning sai otsad lahti lasta kaist 😀
 |
| Teadagi…Soomes on jook kallis, nii et tuli terveks nädalaks kaasa vedada😆 |
Esimene sihtkoht oli Rosala sadam ja teekond sinna kõigest tunnike sõitu. Meie, kui “rookied” ei tea merekommetest midagi…aga sadamast ei olnud me veel kuigi kaugel, kui juba oli vaja teha esimene rummi-ring…et ikka va Merejumal meid hoiaks 🍾 Olgu siis nii, sulandume massi ja võtame ka lonksu…krt, see ikka kõrvetab kõri 😆
 |
| Esimesena tervitas merejumalat Kapten Siim |
Ütleme nii, et see tunnike läks kiirelt ja juba oli vaja “ankru napsu” teha…milleks sai Aperol Spriz - no on ikka hea jook 😁 Anni tõi välja õhtusöögiks focaccia ja sai mõnus olemine. Hiljem tegime ühe väikse jalutustiiru saarel ja otsisime, kas saaks ka sauna - a see oli vist juba broneeritud ja hiljem juba pandi kinni, nii et saaresaun jäi esimesel päeval ära. 1.- euri eest oli võimalik 6minutit sooja dušši saada…a kellel neid münte ikka nii palju taskus koliseb - nii et me Andresega ronisime kahekesi kuueks minutiks koos vee alla, et saaks esimese reisitolmu pealt maha pesta.
|
Õhtul erinevad jutud ja joogid ja lihtsalt mõnus olemine ja harjumine seltskonnaga - sest no minul võtab uute olukordade ja inimestega harjumine ikka aega - aga eriti kui oled surutud kokku väiksele pinnale, privaatsust napib ja üleüldse on see sinu jaoks väga uus ja harjumatu olukord!
 |
| Õhtused “kolejoogid” see vasakpoolne ei kõlvanud ikka kuskile 😆 |
Õnneks liiale nende jookidega ei läinud ja hommikul olin ikkagi varakult üleval - endalegi üllatuseks vedasin jooksuriided selga ja läksime Andrese ja Tambetiga jooksutiirule - kahjuks see jäigi ainsaks jooksuks, sest enamik sadamaid ja saari olid ikka nii tillukesed ja kivised, et jooksuringi oleks olnud seal keeruline teha 😊
Kiired hommikused tegemised ja sai jälle end kaist lahti lükata. Mina hoidsin tagaplaanile ja olin pigem lihtsalt reisja…Andres pani siiski käed kohe külge ja tegi mis kästi. Mulle sobis minu ilulemise roll ka hästi!
Igaksjuhuks võtsin ka ühe ingveri tabla, no et äkki peletab veidi merehaigust, kui see peaks ikka tulema, sest tuult ja lainet ikka lubas. Ees ootas ca 3h sõitu Rosalast Gullkronasse.
Otsad lahti ja juba oli jälle rummi-ringi aeg…seekord tervitas Neptunit Madis!
 |
| Soovid Neptunile Madiselt… |
 |
| Andres sai “käe valgeks” |
Andres haaras härjal kohe sarvist ja sikutas siit ja sikutas sealt, sõlmis vendrid üles ja oli asjalik, mina endiselt ilulesin 😊 No ma korra olin ninapidi juures ja vaatasin, kuidas Epp vendreid sidus - see sõlm jäi meelde küll. Mis minu puhul on muidugi keeruline….ma ei salli õpetamist, sellist “targutavat” õpetamist - see tõmbab mu kohe lukku. Minu õpetamisele tuleb läheneda leebelt ja loominguliselt, et see ei tunduks õpetusena…ja seda kõik ei oska 😆 (Võin öelda, et Epp ja Siim oskavad ) Nii, et kui ma tunnen, et mind lämmatatakse mingisuge targutamisega, siis ma parem tõmbun eemale ja olen niisama. Samas purjekas oli piisavalt väike ja neid asiseid seal piisavalt palju, kes teadsid mida teha - siis mul ei olnudki vaja mitte kuskile sekkuda ja olingi niisama või siis tegin süüa…mida ma alguses pelgasin!
Sel päeval ikka loksutas päris kenasti, aga kalu ei toitnud keegi - ma isegi alustasin lõunasöögi tegemist veel sõites ja loksudes - valmis kiire kodujuustu-heeringa salat. Keegi ei öelnud, et nad heeringat ei söö…no loodetavasti siis nii ka oli!
 |
| Ikka päris kreenis 🙂 |
Õige pea siis juba randusime - sellega oli seekord veidi nikerdamist ja poide püüdmist - korra vist käis põhi liivas, igatahes mingi pumpsakas käis läbi laeva, aga ei midagi hullu ja saime end käi äärde kinni ikka. Tegime endale kaldale ilusa olemise ja nautisime hilist lõunat! Muidugi esimese asjana hakkas Jan õngeritva viibutama🎣…loomulik anne, ma ütlen - ahven tuli naks ja naks…hiljem tõotas tulla hea õhtusöök!
 |
| Kui on aega lihtsalt olla ja nautida… |
 |
| Hiline lõuna |
Kõhus natuke varju otsustasime veidi saarel ringi uudistada ja seadsime sammud metsa poole. Kuskil pidi olema mingi matkarada, aga esialgu tuiasime lihtsalt niisama ranniku ääres ja jõudsime kohaliku kohvikuni. Moepärast ostsime mingit suhkrusaia…a hiljem saime tasuta 4tk veel, sest nad just panid oma kohvikut kinni ja need jäid üle 😄
Kohviku poiss natuke jutustas meiega elust-olust ja purjetamise hooaja lõpust ning siis vaikselt podistas enda paadiga saarelt minema. Meie jäime veel istuma, suhrupontšikuid krõbistama, jutustama ja olemist nautima. Kõrvallauas istus üksik naisterahvas, luges raamatut ja nautis veini…kui minema hakkasime, siis Madis pöördus kõrvallaua poole ja vabandas inglise keeles, et me tema rahulikku olemist oma jutuvadaga segasime…ja vastus tuli sulaselges eesti keeles, et pole hullu midagi 😆 Nii et igalpool tuleb ikka mõelda, mida ja kui kõvasti sa räägid - õnneks me vist liiga imelikku juttu ei rääkinud!
Sättisime endid siis väiksele saaretiirule, päris õiget matkarada me ei leinud vist, aga ronisime sealt, kust saime - vaated muidugi ilusad!
 |
| Parvetada sai ka.. |
 |
| Panin poisid ritta 😁 |
Tuiasime veidi siin ja seal, turnisime mööda kivist rannikut ja osad vaatasid veistega tõtt, aga liiga pikka tiiru siiski teha ei saanud, sest teid ei olnud ja kaua sa ikka seal samblas ja kivi otsas ronid?
Aga lõpuks olime tagasi oma sadamas, kus Jan valmistas meile mõnusa õhtusöögi…ahvenanaha krõpsud ja mõnusa kalakattega soojad saiad…mmmm…külm valge vein sobis sinna kõrvale nagu “rusikas silmaauku”
Õhtul ootas veel saun…ikka otse vee ääres nagu soomlastel kombeks! Saun oli kuum, aga merevesi pigem karastav - see muidugi ei takistanud kedagi sinna minemast 😀 Hiljem ikka toredad jutud ja niisama jorisemine…
Loojang oli ilus ja Madis ning Tambet otsustasid magada lageda taeva all…
 |
| Madise ja Tambeti voodid 🛏 |
Ülejäänud seltskond magas ikka purjeka kõhus - muidugi kajutid on überväiksed ja et voodisse pikali saada tuleb kuidagi jalad ees sinna tagurdada. Esimese hooga teed rahulikult mitu tiiru ümber enda nagu kass🐈 kes magamisasendit otsib ja mõtled, et kuidas ennast keerata ja mispidi voodile läheneda, aga kuidagi ikka ukerdasin igal õhtul õigetpidi sinna magama 😃
Hommikud olid enamjaolt sellised suht pikad ja rahulikud - ei mingit ajapeale rapsimist. Ikka rahulik kohv ja siis juba midagi kõhtu ka. Ning siis juba oli aeg oma kodinad jälle kokku korjata ja võtta suund Verkani sadamasse - sõita oli umbes 4h. Sadamast väljudes oli jälle veidi nikerdamist ja vist takerduseime korra poi külge kinni, nii et oli veidi tegemist, et minema saada, aga kõik siiski sujus kenasti ja minema me saime.
Ilm kiskus pilviseks ja tuuliseks, saime vist vihmagi…
 |
| Ilm oli hall |
Kuna mina endiselt ilulesin ja hoidsin end tekil tegutsemisest eemal, otsustasin jälle söögitegemise endale võtta…ega sellest pääsu poleks olnud niikuinii ja nii tundsin end natukenegi kasulikult. Sain omi mõtteid mõlgutada ja vaikselt enda sulandumist seltskonda harjutada…teadagi armastus käib kõhu kaudu - äkki siis sõprus ka 😊 Ja tegelikult oli seal kõikuvas laevas pliidi ees isegi üllatavalt tore ja mugav. Ainult sealt aknapraost ei tohtinud välja vaadata…siis oleks jama olnud…ikka vesi ja taevas, vesi ja taevas, vesi ja taevas….nii oleks kaladki süüa saanud 😆 Aga ei mingit gurmeed ma küll tegema ei hakanud… lihtne kana-pesto pasta ja salatit juurde. No ma ei tea inimest, kes makarone ei söö…🍝
 |
| Nats kreenis ikka (vaata vorsti ukseava kõrval😆) |
No igatahes sai söök valmis ja lõpuks olime ka Verkani sadamas kohal! Söögi osas keegi ei virisenud, a võib-olla olid nad lihtsalt viisakad 😆 Igatahes kõik sõid! Siis otsustasid Tambet, Anni ja Madis jooksuringile minna - ülejäänud st. mina, Andres, Epp, Siim ja Jan teha aga jalutusringi matkarajal, nii et meie teed viisid seal lahku. Eks need saared ühed parajad kivihunnikud ikka ole ja paneb imestama, kuidas need puud ja põõsad üldse suudavad selle kivi peal kasvada? Matkarajale jäi vaatetorn, mustikapuhmad, pohlad, mingi lõkkekoht ja palju muudki, mis ühele matkarajale kohane.
 |
| Kivine matkarada |
 |
| Kõik vaatasid… |
 |
| Matkarajal võis näha ka loomi… |
 |
 |
| Vot nii õhukese kihi peal need puud siis kasvavadki…mõni annab alla ka nagu näha |
Verkani sadamas sai sauna ka - see küll oli naistele ja meestele eraldi, aga õues saime siiski ühe laua ääres soojust kehast välja lasta, nii et sobis ka see - eestlane on ka ikka üks saunausku inimene - mina küll ei ütle kunagi ühest heast saunast ära! Õhtul ikka purje-jutud ja muud jutud - mingid sõnad hakkasid juba meelde jääma, mis alguses tundusid nagu hiina keel - groot/krõõt, genu, tooder, vender, paalika….
 |
| Verkani sadama vaade saunast |
Igatahes tee viis meid väiksesse asulasse Pargasesse ja kui teele jääb ka kirik ning kirikuaed - tuleb sinna ikka sisse astuda ⛪ No ma ei tea - mulle on ikka koguaeg kirikud ja “kabeliaias” jalutamine meeldinud - nagu Raja Teelele, aga kuraasi on mul vist veidi vähem kui tal 🙃 vist…?! Igatahes oli Korpo kiriku (https://et.wikipedia.org/wiki/Korpo_kirik) uks lahti ja astusime sisse…kirik nagu kirik ikka, ainult laev oli lae alla tõmmatud.
 |
| Patud on vaja andeks paluda… siis saab uusi teha 😆 |
Patud andeks palutud suundusime edasi poodi, et varusid siis täiendada - piima, hakkliha, kohvi ja nipet-näpet veel ja siis juba kiirelt tagasi. Täitsa kenake pea 4km ring tuli - sest olgem ausad, keha on harjunud ikkagi liikuma ja kui päev läbi olla kitsukeses jahis, kus liikumine on ikka väga piiratud, siis on see 4km juba ka parem, kui mitte midagi.
Siis juba otsad lahti ja jälle minekut - ikka rummi-ring ja sorts merevanale ka - kes kõnet pidas - ei mäleta, aga reisi lõpuks olid kõik seda teha saanud… ees ootas u.4,5h sõitu Kökarile Sandviki sadamasse
 |
| Ilm kiskus ikka väga halliks ja vihmaseks |
Kõigutas ja loksutas ikka natuke ka, aga pärast esimest kahte päeva ma enam nende ingveri tablettidega ei lollitanud…tundus pigem selline “platseebo” värk, nii et pilk kaugusesse ja kõik oli kontrolli all.
 |
| Andres proovis roolimehe-rolli |
 |
| Mina endiselt ilulesin ja kuulasin meremeeste jutte |
Esimese hooga prooviti randuda Helsö sadamasse, aga see vist oli liiga kitsas nii tuuliste olude jaoks, nii et ots keerati ringi ja sõideti ümber nurga olevasse Sandviki sadamasse. Jälle oli vaja ankru-joogid teha ja seekord sai selleks Limoncello-spritz…🍋🍋🍋 noh, mulle meeldib ikka Aperol rohkem 🙃
 |
| Ankrujoogid |
Pagan…vot see sadam oli ikka lahe…kallas oligi üks suur kivi, mis jooksis otse merre. Pagana äge ikka. Madis jäi laeva..vist tukkuma, ülejäänud läksid väiksele saaretiirule - no et ikka natukene liigutada end.
 |
| Erinevad vaated saarelt |
Ronisime ikka ühe künka otsa ja teise künka otsa, siit ja sealt puhmaste vahelt läbi, vahepeal istusime ja nautisime vaateid, vahepeal pikutasime soojal kivil - lihtsalt nautisime olemist!
Mingil hetkel keeras Jan tagasi sadama poole ja läks jälle õnge viibutama…see tuleb tal ikka väga hästi välja ja ahven muudkui tuli. Meie vaatasime, et saab veel natuke edasi minna ja pikema tiirukese matkarajal teha ja kunagiste hülgeküttide asulakohta vaatama minna. Natuke pikaks ju see tiir läks ajaliselt, samas olid toredad 7,5km matka ja jõudsime ikka kenasti tagasi. Sadama kõrval olid kämpingud ja karavaniparkla ning nendele kasutamiseks ja loomulikult ka sadama külastajatele kasutamiseks suur ühisköök - õnneks liiga palju inimesi seal ei toimetanud ja saime seekord õhtusöögi seal teha. Tambet kostitas meid potitäie pajaroaga. Seal saime ühtse laevaperena korraga laua taga istuda!
 |
| Kõik koos… |
 |
| Jan sai oma püütud ahvenad seal kenasti ära fileerida, et nendest meile järgmisel päeval lõuna teha ja see kuidas ta neid ahvenaid fileeris…vot seda tahaks samamoodi osata |
Tegelased jagunesid selliselt: mina - Kunksmoor 🙃
Andres - Nu Pogodi
Jan - TV poiss
Jan - TV poiss
Anni - Kärbes Jaak Lottest
Epp - Pippi Pikksukk
Madis - Käsna Kalle Kantpüks
Siim - Karu isa Mõmmi Aabitsast
Tambet - Kass Oggy ja kurjad prussakad
No nalja igatahes sai 😀 Eks ärksamad jorisesid ikka poole hommikuni.
Uuel hommikul oli plaan minna rattaga sinna sadamasse, kuhu eelmisel päeval me randuda ei saanud ja sadamas oli pakkumises ka rendiks rattaid - eks nendega tuli kõigepealt sõitma õppida, sest no ammu ei ole pidanud pedaalidega pidurdama 😆
Ainult Madis otsustas maha jääda ja hommikusöögi segaduse ära koristada, et natukenegi rehabiliteerida enda mitte söögitegemist…aga võib-olla ta lihtsalt ei viitsinud kaasa pedaalida?!
 |
| Tuul oli ikka korralik (vaata selja taga olevaid lippe) |
 |
| Rattapark oli ikka muljetavaldav… |
Andis ikka vändata nende käuladega, aga ilm oli hea, tuju ka nii et lasime aga edasi. Pikema pausi tegime kohaliku muuseumi juures - see oli midagi sarnast nagu meie Vabaõhu Muuseum ja no kui me seal juba olime, siis ostsime ikka pileti ja kondasime kõik kohad läbi.
 |
| Muuseumis nägi ikka igasugu asju…isegi peaaegu kodus “Kalamajas” olime |
 |
| Puhkehetk muuseumis |
Aga ega sinna liiga kauaks ka ei saanud vaatam jääda, hüppasime oma raudruunade selga ja pedaalisime edasi. Rivi vajus vahepeal päris pikaks, aga siis saidki kõik natuke omaette olla, mitte pead-jalad koos nagu purjekas ja eks need rattadki olid erinevad ja vajasid erinevat lähenemist 😁
Aga lõpuks me sinna Helsö sadamasse jõudsime - ikka päris kitsas paistis ja eks tuulega olekski olnud seal keeruline manööverdada. Aga seal oli ka väike “kirbukas” kus oli tore kolada ja loota, et äkki hakkab midagi lahedat silma, mida just oleks vaja…aga seekord kahjuks ei näkanud ja ostud jäid tegemata.
 |
| Helsö sadam |
Ja siis oli vaja hakata tagasi pedaalima, sest ees ootas ikkagi Utö saar ja 4h laevaloksu. Kõik andsid jalgadele ja ratastele valu…Sadamas tagasi, otsad lahti ja merele, kõik teadsid, mida tegema peab - mina ilulesin ja end vahele ei torkinud. Ikka jälle rummiring ja sorts ka merejumalale…
 |
| Rummiring |
Pea kohe suundus Jan lõunasööki tegema - ikka ahvenanaha krõpsud, paneeritud ja praetud ahvenafilee, juurde riis köögiviljadega…Tegelikult tegid Epp ja Siim ikka ka süüa - pastasalatit ja kohupiima magustoitu, aga millegipärast ei ole sellest ühtegi pilti ega jäädvustust?! Ja ma pean ütlema, et absoluutselt kõik söögid olid väga maitsvad!
Ees ootas siis Utö saar (https://et.wikipedia.org/wiki/Ut%C3%B6) See saar on mulle meelde jäänud ja kuskil kuklas kummitanud alates Estonia katastroofist, sest siis oli sellest saarest juttu ja esimesed päästetud vist viidi sinna saarele…igatahes mulle sobis see väga hästi, et näha ära see väike saar! Ilm vist hoidis, sest erilist loksumist küll ei mäleta…või olin ma selle loksumisega juba harjunud😊
 |
| Andres sai jälle roolida |
Kuna Kökarilt saime sadamast päris hilja minema, siis oli vaja ka õhtusööki kõikuvas laevas tegema hakata…võtsin kulbi siis jälle enda kätte - pakkumises olid wrapid hakkliha ja muu kraamiga 😛 kannatas kulpi keerutada seal küll!
 |
| Kui kõht on täis, siis ongi hea olla 😊 |
 |
| “Tere” Utö |
 |
| Tambet ja Jan päiksevarjutust vaatamas 🕶 |
Saunas oli seekord ikka aega end kuumutada ja siis kargesse vette kasta…ainult et välja olid ilmunud parvedes sääski, mida varasemates sadamates ei olnud, nii et pikalt õues istuda ikka ei saanud, sest need elukad järasid sind ikka isuga…
 |
| Sinna kaugemale kivise mäe otsa öeldi, et minna ei tohi - see on sõjaväe poolt valvatud ja siis tuleb pahandus… |
Öine Utö on ikka vaikne koht, ainult natukene ritsikate sirinat kuulda ja kuna see purjekal wc-s käimine oli selline…noh, sõidu ajal valikuid ei olnud - tuli hakkama saada, siis sadamates ronisime ikka maa peale ja otsisime mõne kohaliku avaliku käimla, kuhu minna. No ja siis öövaikuses on ju tore jalutada pimeduses ringi, kuulata ritsikaid ja vaadata pealekauba Perseiidide sadu (https://et.wikipedia.org/wiki/Perseiidid) mille kulminatsioon oli just siis, kui olime Utö saarel…🌠 ja neid tähti ikka langes…mõni oli eriti pika sabaga💫
Hommikuks oli plaan…et teeme ikka tiiru saarel ka - vaatame, mis vaadata on, sest tõenäoliselt ei satu me sinna teistkorda enam keegi…
Ikka kiire hommikusöök ja kohv ja…siis sai Andres ühe paraja jamaga hakkama…läks kohvi presskannu merre loputama ja kaas koos sõelaga pani käest minema mere põhja…Ta vist veidi ehmatas isegi - see oli meie ainus viis kohvi teha 😳 Aga…ega pead ei saanud norgu lasta - vesi oli hämmastavalt selge ja merepõhjas paistis meie uppunud kannukaas hästi…ainult et jube sügav oli seal, Andres mõõtis 3m õngeridvaga ja põhja kätte ei saanud. Aga…otsis kotist kõige tummisema ja raskema landi õnge otsa ja hakkas “lantima” muidugi mitte kalu nagu Janvõi naisi vaid ikka seda kannukaant…tükk aega ikka pusis ja pusis, olin moraalseks toeks kõrval 😁 Ja lõpuks sai ta selle pagana kaane konksu otsa ja uuesti kuivale maale tagasi…jeee…me ei jäägi kohvita!
Aga siis ikkagi saareringile - vaatasime üle kohaliku poe, kiriku, tuletorni ja kaugema kivise nurga, kus vist olid kunagised piirivalve või sõjaväeosa jäänukid. Tuletorni jalamilt otsisime üles ka ühe geopeituse aarde (geocaching.com ülemaailmne leht ja https://www.geopeitus.ee/ Eesti aarete leht - kui kedagi peaks huvitama, et mis see on)
 |
| Kohalik kirik…uksed olid lahti ja astusime sisse! |
 |
| Pood oli tilluke, aga kõike mida eluks vaja oli seal küll |
 |
| Kivine Utö |
 |
| Majakas |
 |
| Utö |
Jalutamised jalutatud oli vaja siiski jälle sõitma hakata - uueks kodusadamaks õhtul sai peale 3,5h sõitu Aspö - jälle üks tilluke tore saareke.
Ilm oli mõnus, nii et sai isegi veidi mõnuleda tekil. Päeva kapten oli seekord Anni 😊
 |
| Kapten Anni |
 |
| Oli aega olla |
Aga ega seda ilulemist liiga kaua ka teha ei saanud - kõhud tühjenesid ja aeg oli jälle haarata kätte praepann ja suunduda süüa tegema. Ega laeval raiskamist ei ole ja käiku läksid eelmisest päevast järgi jäänud kraam - ning meisterdasime valmis Wrapid kanaga…njammm…kui kõhud täis läheb ka aeg kiiremini…pean ütlema, et selleks hetkeks olin vist juba peaaegu harjunud nii kõikumise, inimeste kui ka kitsaste oludega…3,5h sõitu läks nagu niuhti ja olimegi viimases sadamas Aspö’l kohal! Kiirelt jälle ankrujoogid Aperoli näol ja siis sammud kaldale. Sadamas võeti suisa kontserdiga vastu ja kohalik tõmbas lõõtsa käima. Hiljem liitus veel üks lõõtsamees ja flöödimängija - keerutasime isegi jalga veidi ja tegime kohalikule rahvale “kino”
 |
| Patukotid… |
 |
| Vaateid siit nurgast ja sealt nurgast…no mulle lihtsalt meeldivad kirikud…mitte et ma usklik olen (iseendasse vist usun!) |
Ja siis ringiga ka saarele tiir peale - eks see jälle üks suur kivihunnik oli, aga natukenegi samme kulus ära, sest muidu oli selle nädala jooksul ikka hirmvähe liikumist. Ikka ühest kitsukesest rajast üles ja siis veel, vahepeal paitasid lambaid ja siis veel natukene edasi ja olidki nii kõrgel, et nägid pea tervet saart…
 |
| Lambad on siin ja lambad on sääl |
 |
| Meie väike sadam paistab |
Lesisime ja puhkasime ja siis ronisime edasi järgmise kivimäe otsa 😁 Ka sellel saarel pidi olema paar geopeituse aaret ja otsustasime vähemalt kaks neist üles otsida - esimest me ikka tuustisime tükk aega…vaatasime siit ja sealt, sakutasime kadakaid ja muid puhmaid, vaatasime kivi äärelt alla ja alt üles, aga esialgu silma ei hakanud…lõpuks, kui õigest kohast vaadata jäi sellel kiviseinal üks kivi silma, mis tundus nagu “võõras” seal ja just seal meie aare end peitiski! Minu leid! Andres tiris välja ja pani tagasi!
 |
| Mida mehed kõike su heaks ei tee….😆 |
Teise aarde nuuskis Jan välja, nii et sellelt saarelt saime täitsa hea saagi - kahju et meil enne Utö saart pähe ei tulnud geopeitust mängida - kindlasti oleks ka teistes sadamates ja saartel midagi olnud. Lõpuks ronisime siiski kivide otsast alla ja suundusime sadamasse tagasi - vaja oli õhtusöök teha - seekord Siim grillis ja tegime sütel kartuleid, aga enne veel ostis Andres kohalikelt värskelt ahjust tulnud suitsulõhet….mmmm…no see viis keele alla - paremat ei ole mina veel saanud!
 |
| Kogu laevapere on koos |
Õhtul ikka jälle saun ja sääsed…nendest kuidagi pääsu ei olnud… Ja kui ikka kuuma sauna, siis ka jälle kargesse merre sulps…Ehh saun on ikka üks ilmatuma hea asi 😊
 |
| Sulpsu tee ja saunatarvikud…vihad jäid siiski seinale ja avajat ei läinud kah vaja |
Päris pimedas otsustasime Andresega veel väikse tiiru saarel teha ja seal mäeotsas langevaid tähti vaadata…viskad selili kivile ja lihtsalt vahid taevasse…täht langeb siin ja siis seal…ilus lihtsalt.
 |
| Öine Aspö |
Hommik nagu kõik eelnevad hommikud - kiired kohvid ja söögid ja teele…ees ootas kõige pikem merepäev 7h ja jõudma pidime tagasi Kasnäsesse. Meri oli vaikne ja eelmisel õhtul lepiti kokku, et on nö “naistepäev” ehk et naised sõidavad 😀 No päris nii ei läinud aga peaaegu…ja rummiringi jutu pidin mina seekord ütlema…uhh…mulle ei meeldi esineda ega teiste ees üksi rääkida 😆 Aga olgu, ületasin ennast ja porisesin seal midagi kokku…õnneks merejumal võttis selle vastu ja me viimasel päeval tormi ei saanud ja põhja ei läinud 😂
See sõit tundus ikka pikk…nii et vahepeal jõudsime lõunat laeval süüa, uinaku teha, roolida ja niisama istuda. Selline rahulik mõnus loks…Sain minagi rooli käes hoida…Siim näitas kursid ette ja nii ma siis esimest korda purjekat ohjes hoidsin. Ma pean ütlema, et autoga on lihtsam sõita - rool allub keeramisele palju kiiremini ja paremini 😊 aga eks see tahabki harjutamist.
 |
| Laeva jutud ja muud jutud… |
Vaikselt hakati laeva ka korda sättima, et hommikul saaks varakult selle üle anda ja siis juba kodupoole autoga vurama hakata. Tambet tegi väga ilusaid köierulle pannilabidaga 😆
Lõpuks tagasi Kasnäses, kust nädal varem alustasime…Parkisime oma paadikese kenasti ära ja meie küll pakkisime enam-vähem oma asjad kokku, et hommikul kiiremini saada. Madis ja Jan läksid grillima, et midagi ikka õhtul süüa ka oleks, teised kobisid sauna… saime oma ihud haritud!
Viimane hommik algas ikka suure sahmimisega - kes koristas, kes pakkis kotte, sinna vahele jõudis lonksata kohvi ja teha viimastest jääkidest võikusid 🥪 selline paras segasummasuvila oli - aga me ikka lõime selle purjeka läikima - hiljem saime kiitagi, et nii puhtalt pole enne seda tagasi saadud ⛵
Tassisime asjad autosse ja jäime ootama, millal saame nö “võtmed” ära anda ja ära minna, samal ajal tegime veel kai-disko imeliku soome muusika saatel 😁 Lõpuks olid ka härra ja proua kohal…patseerisid purjekal ringi ja tõdesid, et jah - kõik on korras! Eelmisel õhtul oli ka tuuker vee all käinud, kes kontrollis põhja üle ja tõdes, et me ikkagi mingid kriimud-kraamud olime sinna teinud (no see üks sadam kus me kas põhja korra kaapasime või poidesse end kinni sõitsime) aga kuna need ei olnud suured ja seal oli enne vist isegi suuremaid kriime, pääsesime ilma trahvita ja saime deposiidi tagasi täismahus!
Lõpuks oli ka disko aeg läbi, võtsime oma viimased kompsud kaenlasse ja saime autosse kobida - ees ootas ikkagi sõit veel Helsinki sadamasse. Vahepeal tegime lõunapausi kuskil tee äärses asulas - resto oli ikka rahvast täis - järelikult hea koht! Pitsad ja joogid ja viimane tore olemine koos…
Autos tuli ikka tukk peale…eks ööd olid natuke napi unega ja ega see uni seal kõikuvas ja naksuvas koikus ka just üleliia hea ei olnud…igatahes lõpuks olime laevas ja teel Tallinna poole. Meie saime õnneks esimestena koju, teistel oli vaja veel Tartusse kimada. Tegime meie tagahoovis viimase ühispildi, võtsime autos oma kodinad ja saatsime tartlased kallistustega teele 😊
 |
| Andres, mina, tambet, Madis, Anni, Epp, Siim ja Jan |
Mida siis kokkuvõtteks öelda?! Paar päeva veel maapind kõikus jalge all - aga õnneks oli see mööduv. Merekindel vist olen küll - vähemalt mingi maani! Kalad jäid nälga! Uute olukordade ja inimestega harjumine - võtab endiselt aega! Purjetamist õppima hetkel veel ei lähe! Süüa võin ju teha, kui vaja on! Kogemus ja reis olid väga-väga toredad, seltskond samuti! Terve reisi peale tuli ikka vahepeal sellist jaburat teksti välja, et parimatest paladest tegime suisa nimekirja 😀 Kõik on autoriõigustega kaitstud!
 |
| Parimad palad 😆 |
Mul on hea meel, et meid kaasa kutsuti ja nii hästi vastu võeti. Kui mina panen inimesed blogisse, siis Jan pani meid kõiki luuletuse sisse - ja sealt juba välja ei saa….
Pealkirjata purjeluule👇
Tuul see puhub loodestMeie lähme läändeAndres hõikab "Tooder!"Seal teeme lõunakäändeMadis räägib luguVeits vist paneb juurdeTäis joon õllest puguSätin purjed tuuldeSiim on roolis kinniKui kell on üle koiduHellin limpsib giniJa teeb maitsva toiduVana Tallinn puges peituVaid Epp teab kuhuLõpuks kui see üles leitudVoolab Anni suhuPimedas kui kõik on kussTambet laseb lemmiklauluLaeva sees on tramm ja bussMis saabund sinihamba kaudu
NO MIDA TOODRIT!
Ps. Kasutatud on kõikide tehtud pilte, eraldi piltide juures autoreid välja ei toonud!
