Präänikute pajatused :): Sulla-Mulla XT Rapla kevadrogain

Talverogain jäi meil käimata, seega tuli nüüd siis topelt teha….Panna…silmad ruudulised, tossud sitased ja nägu punane :)

No tegelikult asi ikka nii hull ei olnud, aga üle pika aja saime kaela vihma ja kahlasime läbi jõe ning mingi sopatiigi.

Stardis nagu ikka mõnus sagimine - oli tuttavaid nägusid ja mitte nii tuttavaid nägusid. Kõik sagisid ja tegid viimaseid ettevalmistusi. Ka Heiko (mu vend) ja Marika olid ikkagi tulnud jalgsi etappi tegema, enne kui Heiko oma põlve lõikama läheb ( no mingi teema sidemetaga vm siukest). Igaljuhul lootsime, et seekord ehk õnnestub neile pisutki kandadele astuda, kui üks neist poolvigane on. Noh, nii lihtne see siiski pole - peab tunnistama, et pisuke vanusevahe teeb ikkagi oma töö ja me nii väledad pole ja kaardiga osavust peame ka veel harjutama. Kuigi peab tunnistama, et täna jooksis kaart hästi - me isegi ei vaielnud ühegi punkti pärast. No kaks viimast punkti tulid muidugi patuga pooleks teistega koos - ise väga kaarti ei vaadanudki 😛

Nagu ikka saime kaardid 10 minutit enne starti kätte ja no ei osanud mitte midagi sellest arvata, mitte ühtegi punast joont ega täppi ei suutnud teha, et kuhu poole peaks minema hakkama…deeem - ainult stardi kolmnurga suutsin ära märkida punaselt 😂

Alguseks rohkem planeerida ei suutnud, otsi üles stardipunkt!

Start käima ja jooksu - alguse valikusse jäi kaks punkti - kas 27 või 44? No jooksime sinna poole, kus tundus õigem :) et siis punktis selgub, mis numbriga see on (normaalsed orienteerujad onju? ). Juhtus olema 27. No siis vähemalt oli teada, kus me oleme. Edasi tuli jubedalt keelualasid, kus vahel siis head punktid. Nokkisime need kenasti ära ja kihutasime edasi Rapla linna poole - start oli Valtu spordihoone juurest.

Rapla pole enam kaugel

No küll seal Raplas on ikka lompe ja tiigikesi - punkt poolsaarel ja teine kitsal poolsaarel jne. Ruleerisime seal pargiteedel ja poolsaartel, tiik siin, teine seal ja no see poolsaaremoodi saar oli siis ka seal, punkt peal ja vahel vesi….

Meie sumasime juba läbi sealt

Teiseltpoolt ringi tulid inimesed kuiva jalaga, meil laiutas sopane tiik vahel - no egas midagi, tagasi ju ometi ei keera ja õige oli. Kargasime vette ja sumasime läbi. Vesi polnudki väga külm ja taguots ka märjaks veel ei saanud. Tossu valik jäi ka seekord meil Uraganode peale - veekindlad ja puha, aga no kui sa ikka täiega reieni vees oled, tuleb vesi igaljuhul sisse ja siis edasi lirtsuski vesi varvaste vahel - on küll veekindlad tossud - sisse võtavad vee, a välja ei lase 👟 Punkt käes, läksime edasi sinna, kust kuiva jalaga edasi sai 😊 väike purde ületus ja jälle kindlam maa jalge all.

Poomi harjutused :)

Rallikeskus

Suund kesklinna poole. Siuh siia, siuh järgmisesse punkti. Vahepeal põikasime ka Rapla Rallilt läbi :) ja no kui maa poolt vett ei saa, siis sajab seda taevast kaela ja peagi olime ligemärjad, õnneks külm ei hakanud ja jopesid kotist otsida ei viitsinud.

Linna punktid tulid ikka kiirelt, Andres küll tahtis koguaeg tempot üles kerida, aga no ma ei jaksa temaga sammu pidada. Olin pidur ja tõmbasin hoogu alla. Vahepeal toppisime paar vorsti ka suhu, no et pisut energiat saada. Vett läks ka seekord kuidagi palju, koguaeg tilpnes voolik suus - no lihtsalt oli janu.

Olime just omavahel Andresega rääkinud, et peale starti oleme koguaeg teiste võistlejatega koos jooksnud ja keegi on koguaeg nägemisulatuses olnud, aga Heikot ja Marikat pole kordagi näinud… ja nagu hundist räägid, kohtusimegi nendega Rapla Gümnaasiumi taga punktis. A no muidugi panid nad ees nagu noored sälud - üks neist peaks veel topelt vigane olema, sest Heiko suutis teise jala reie totaalselt ära lõhkuda 91.punktis (no selle esimese jala põlve sidemed juba ootavad lõikust)

Enne ikka vaadake, millistest rontidest üle ronite ja et ikka keps kannaks…

Ja me jäime neist jälle maha. No ja mis siis? Ikka omas tempos tuleb minna, mitte lõhki tõmmata.

No jällegi vaja üle jõe minna, õnneks oli selleks ikka sild olemas - punkt suhteliselt võsas, oleksime pidanud tagasi minema ja üle teise silla jõest üle saama. Aga no miks minna ringi, kui saab otse? (Tundus, et ka Heiko-Marika sumasid sealt läbi) Ja jõel ju põhi paistis, nii et väga sügav see ka pole ja lai kah mitte. Andres kahtles, mina otsisin mingit kaigast, et enne pisut proovida sügavust… ka proov kinnitas, et saab minna küll ja nii ma esimesena vette ronisin. Endiselt ei olnud külm, aga sügavust pisut rohkem ja seekord said ka “munad” märjaks. A no tühja sest, saime ju kiiremini ja otse. Peale meid tuli sealt veelgi üle. Kaapisime ikka edasi, ikka joostes ja vahepeal pisut kõndides. Mul ikka viskas pulsi kohe joostes üles, samas alla tuli ilusti ühtlaselt ja kiirelt, nii et hullu polnud. Aga väsimus hakkas ikkagi kimbutama, ees ootas pikk motivatsiooni jooks. Sõin ühe Corny batooni ära, Andres mugis halvaad. Edasi-tagasi 6-ne punkt, Andres ei kobisenud midagi - suht tuim minemine, aga tegelikkuses lihtne. Mööda teed otse punkti ja tagasi. Siis juba hakkas aega nappima ja otsustasime, et korjame ainult finiši teele jäävaid punkte. Aga no need läksid suhteliselt võsakateks. Kaks esimest 71 ja 75 saime suht hästi ise kätte. Olid ka mõned teised meiega koos seal minemas, aga siiski saime ise kaardilt aru, kus oleme ja kus peaks punktid olema. Ja siis läks asi keeruliseks… Aega jäi aina vähemaks ja teele jäid vast kaks võetavat võsapunkti. No neid poleks me kahekesi leidnud - aga kahese meeste pundiga (nr.149, MTJ vist) pusisime need ära. Lõppu oli ikka rõve jooks ajaga võidu - kas meie või aeg….seekord jäime peale meie. Napilt 1,5minutit enne aja lukku löömist, saime finiši piiksu tehtud. Käepigistused toredate teekaaslastega ja järjekorda seisma, et si-pulgad maha lugeda ja saada siis teada, palju me neid punkte kokku nokkisime. Ausalt polnud õrna aimu ka, lootsin et 100 on ikka ära 😁

Üllatuseks 138punkti, üldkoht 46. (99st startinust), segapaaride üldjärjestuses DH 17.koht (39st) ja segapaaride vanuseklassis DH40 12.koht (28st) No pole paha, pole paha. Kokku 26,5 km mööda teid ja metsi, aega 4h. Tehtud!

Lõpuks suutsime ikka mõned täpid punaseks ka saada

P.S Heiko ja MArika muidugi olid meist ikka ees võetud 162 punktiga, aga mõned kõvad konkurendid, kes meist muidu alati ees, jäid seekord seljataha (no vo lihtsalt kehv päev, mis muud).

Nüüd vist tuleb väheke pikem paus roganidega ja uuesti metsateedel kulgeme vahetult peale Jaanipäeva. Aga oodata on juba varem, nii mõndagi põnevat!