No XT Bingole tasub alati minna, sest see on kiiksuga ja lõbus üritus, kus metsas jooksevad ringi parukates tüübid, loomi meenutavate näomaalingutega sportlased, sabadega mehed ja erinevalt kosümeeritud perekonnad - et no parasjagu just nii nagu Dress Code ütleb. Ja enamik lähebki sellega kaasa ja mängib klouni metsas. On muidugi erandeid, kes vist mitte mingil juhul oma nägu millegagi ei mökerda ja tobedaid riideid ja sabasid endale selga ei pane - nad tulevad ikkagi ainult panema ja aega tegema ja platsi puhtaks rookima.
See sai muidugi ammu selgeks, et Bingole me läheme ja jääme seekord ka hooaja lõpupeole ning ööseks Alutagusele. Ja meie läheme ikka klounaadiga ka kaasa ja nii palju kui käinud oleme - on kosüümid olemas olnud. Nii ka seekord. Teemaks kaslased - no kõrvad ja saba külge ning näole vurrud joonistada - pole probleemi!
Sõitsime juba reedel Alutagusele pisut lähemale ööbima, et saaks hommikul kauem magada ja oleks lühem sõit. Nii et peatuspaigaks sai meil Jõhvi. Võtsime kohalikust sushist endale väikese õhtuse snäki kaasa ja kobisime öömajja kohale. Ma ei tea kas sushist või millest, aga minul tekkis mingi hull allergiline reaktsioon - aevastasin, lurisesin ja tatt lippas nii et pane ämber alla. Korra mõtlesime, kas olen järgmisel päeval ikka võimeline metsas ringi kaapima, kui seis selline?
Aga hommik on õhtust targem ning hommikune olemine oli tunduvalt parem - riided selga, kodinad autosse ja ca 15 minutit sõitu Alutaguse Spordikeskusesse.
Rahvast tilkus vaikselt juurde ja meie läksime nõutasime oma kämpingu võtme, et kodinad ära panna. Võtsime neljapeale “Tuuletallajatega” (Heiko ja Marika) ühise kämpa, et no seltsis segasem. Kuigi jah, kartma pidi unetut ööd….sest kui pead Heikoga ühes toas olema, siis norskamise kuulamisest sa ei pääse ja eks Andres sekundeeriks talle kaasa selles…no see selleks, ma võin siis ka julgelt norsata 😁
Joonistasime endile kiisuvurrud ette, toppisime kõrvad pähe ja oligi aeg starti minna.
Mõned teed on kaardilt ära kaotatud, et ikka oleks põnev!
Kaardid saime kätte ja olime jälle samas punktis, kus igal võistlusel - hea, et stardi kolmnurga üles leidsime 😂 Vahtisime kaarti nagu lambad aiaauku ja ei osanud plaanida midagi, kuhu poole minema peaks hakkama. Aga ega kaua polnudki aega seal pead murda, kuhu minna vaid tuli lihtsalt minema hakata…kuskile…ja nagu ikka - tahtsime ühte punkti, aga jõudsime hoopis teise - hea, et suund ikka õige oli 😁 Aga edasi juba läks üllatavalt libedalt - kust sai panime asimuudiga otse läbi metsa ja võsa. Enamjaolt otse punktile, mõni väiksem eksimus sekka. Tempoga võtsime rahulikult, tundus, et aega on ja vajalikud 197 punkti saame kätte - lisaülesanded ja kostüümi punktid tulevad ju lisaks. Arvestama pidi muidugi sellega, et rajal on ka kaks “Bongo” punkti, ehk et kaardile on nad punktidena märgitud, aga kohapeal neid märkida ei saa ja punktid kirja ei lähe….loomulikult leidsime me need mõlemad üles.
Ikka veits sellist risusemat metsa kah
Ilusale männimetsale oli seal ikka siukest võsa ja raisemikku ka - aga ikka otse läbi. Vahepeal nägime Heikot ja Marikat - tallasid teised seal tuult ja ragistasid usinalt. Nende tempos me muidugi püsida ei jaksa - neil oli juba üle saja punkt koos, kui me seal alles kuuekümne punkti kandis olime, aga tark ei torma! 😎
Esimeses LÜ-s loopis Andres discgolfi kettaid - läks hästi, mõni punkt tuli juurde ja siis ….jooksuga esimesse “Bongo” punkti - deeem…. Kui enne hakkas meile juba tunduma, et täispunktid saada ei ole võimatu, siis see “Bongo” meid eriti ei rõõmustanud.
Aga motti me maha ei lasknud ja rühkisime edasi, eesmärk oli ikka dresscode’i punkti jõuda (loodetavasti on see ikka järgmises lisaülesande punktis) seal saab alati pisut punktilisa.
Ja sealt see LÜ punkt juba paistis - 4punkti maskeeringute eest, 3punkti lihtsalt selle eet, et me nii ilusad oleme ja 4punkti siis lisaülesande - võrkpalli mängimise eest! No me olime rahul! Seal oli ka täiskasvanutele mõeldud Vip-joogipunkt - küsi ainult jooki ja sa saad selle. Me valisime topka Jäkut - lõi sooja sisse küll. Valikus olid veel rummid ja gin-id jm kraam - kellele mida?
Aeg hakkas juba selga suruma, vaja oli punkte, suuri punkte! Loommulikult oli peale LÜ-punkti kohe järgmine Bongo, kus me muffigi ei saanud😞 no pekki küll.
Üritasime teha, mis teha annab, aga mingil hetkel sai selgeks, et täispank jääb seekord saamata. Osaliselt olid kaardilt ära kaotatud teed, nii et pidime ainult asimuudiga minema, mis meil muidugi õnnestus oivaliselt, samas toonitasime endile ikka kõvahäälega, et sellest ei tasu eufooriasse sattuda - muidu on kukkumine valus! Arvutasime oma punkte kokku ja saime aru, et puudu jääb 21punkti ja ring, et see saada oleks liiga suur ja sel juhul me õigeks ajaks finišisse ei jõuaks ja jääksime üldse ilma lõppkohata. Sest kui hiljaks jääd, siis ilma jääd! Bingol ei arvestata miinuspunkte ületatud aja eest vaid kui hilined, oled kohe audis ja tulemust kirja ei saa. Seda me ei tahtnud ja otsustasime ilma suurema ringita otse lõppu ära minna - finiši piiksu tegime 17minutit enne lõpuaega! Punkte saime kokku 175, puudu jäi 22! Ja no hea oli, et me suuremale ringile pressima ei läinud, sest kuskil olin teinud arvutusvea ja minu arvestusega oleksime lõpus olnud ikkagi ühe punktiga pees ja kokku oleks tulnud 196 - Matemaatika pole ikka kunagi minu teema olnud 😏
On nagu on ja lõppu me saime, tulemuse kirja kah. Tuuletallajad tegid “oma” ikka ära ja panid DH võistluse kinni - neil muidugi oli osalejaid ka ainult viis tiimi.
Tuuletallajad!
Kuna seekord otsustasime ka ööbima ja pittu jääda, siis esimest korda kasutasime pakutud sauna ja pesuvõimalust. Saun oli kuum ja naised laval nagu silgud reas, esimese hooga ei mahtunudki leiliruumi. Pesin siis vurrud näos ära ja juba sain oma kannika ka lavale poetada. Täitsa mõnus oli ikka lasta see kuum läbi endast ja lihas pehmeks saada - eks jooksu lõpus hakkas mu põlv ka tunda andma, nii et soojus oli hea. Andres rääkis hiljem, et meeste saunas käis ikka paras “kõvatamine” et kes kui kiirelt, kust kohast ja kuidas läks, naised olid ikka leebed ja lõbusad ja keegi kedagi piinlikkust tundma ei pannud! Sauna tahtijaid oli veel ja pidin end sealt ikka ära vinnama ja pessu minema. Puhtad riided selga ja sööma - pakuti väääga tummist suppi! Njamm, eks kõht oli tühi ka - seekord ei võtnud me seljakotti kaasa pandud söögist mitte midagi - no ei olnud mingit isu, ka vett läks vähe.
Pisut oli veel õhtuse programmini aega ja istusime kämpas - taburett kahe nari vahele ja snäkid ning joogid peale - “Nagu kunagi spordilaagris!”: Õhkas Heiko😁 loomulikult oli tal kaasas ka enda lemmikjook Vanakas - mekkisime pisut seda ja muljetasime oma metsamuljeid. Kella 17st pidi siis õhtune programm hakkama - lohistasime endid ka kohale, pressisime ühe laua taha ja võtsime esimesed joogid.
Rahvast oli ikka omajagu ja selline korralik sumin oli üleval, eks kõik tahtsid oma muljeid jagada ja veidi lõõgastuda. Vahepeal anti kätte ka Aasta auhindu - Aasta navigeerija ja navigeeritav jne. Minu jaoks oli nii tuttavaid nägusid-nimesid kui ka võõramaid.
Siis jagati laudkondadele paberid suvaliste sõnadega, mis käivad kaasas rogainide ja metsas müttamisega - et tehke nendega luuletus. Ega ma seda endale kaks korda öelda lasknud….mõte hakkas jooksma ja luuleread muudkui tulid paberile - hiljem siis pidi need ette lugema. Luuletusele oleks võinud ka auhinna anda ja ma oleks selle hea meelega vastu võtnud! 😇 peale ettelugemist napsati see paberileht mul käest ja loodetavasti läheb see kuskile XT Bingo arhiivi - ma ei märganud ka sellest pilti teha, nii et presenteerida ma seda ei saa….muidugi ma võin nende sõnadega ka uue teha!
Pidu kogus tuure, rahvas muutus aina lärmakamaks - ega sportlased oskavad pidu ka panna - mitte ainult metsas ringi joosta. Muusikat mängitasid kaks noormeest ja peab täitsa kiitma nende valikuid (mõne erandiga). Tants sai kohe hoo sisse, kui peale läks Fix’i “Tsirkus”. https://www.youtube.com/watch?v=pmUx2nY66-0 Vahepeal tundus, et ega seda pidu kauaks ei jagu - kella 20ks oli rahvas juba vägagi hoos ning 22ks oleks võinud juba tuttu minna - aga ei…spordimehed pole ikka sita pealt riisutud - jaksavad…. Jaksavad joosta ja pärast pidutseda.
Meie jaks sai otsa kella 23.30 ajal ja me Andresega kobisime magama ära, Heiko-Marika tulid ca 2paiku öösel alles, aga no nad nooremad ka ja neil ikka rohkem tuttavaid seal, kellega rääkida ja muljetada. Ega sinna seiklusspordirahva sekka ei ole lihtne sisse saada, sa ikka pead olema mingis osas tegija, et sind vastu võetaks.
Hommik oli võrreldes eelmise päevaga ikka trööstitu, terve öö krõbistas sadada ja kämpa trepp oli kerge lörsi ja jääsegune. Heiko ülesajamisega oli probleeme, aga lasime tal magada kuniks ise olime söömas käinud ja asjad koos - viimane, kelle autosse lohistasime oligi tema….vähemalt pidu läks täieette.
Tundub, et selleks aastaks on võistlustega kõik…vist, aga iial ei tea, mis veel tulla võib. Arvata on, et XT Sari jääb meile edaspidigi selliseks, kus võimalikult palju osaleme, nii et kevadel siis uue hooga!
P.S Õnneks norskajaid öösel polnud, ainult “üraskid” järasid kämpa katust terve öö…..
