Esimene selle aastane rogain tehtud! ( https://seiklushunt.ee/uritus/turi-rogain/ ). Aasta alguses põetud ja pikalt vindunud koroona on siiski terviselt lõivu võtnud. Esimese kilomeetriga oli kops-koos ja jube raske. Aga no rühkisime ikka minna nii nagu jaksasime. Meile oli see vist teine rogain, kus kaardid sai 30minti varem kätte, et saaks mingit rada planeerida. Ega me selles muidugi väga osavad ei ole, aga midagi me paika panime - enamus nö. kindlad punktid, paar küsimärgiga, et vaatame jooksvalt, kuidas jõuame ja kas tasub minna või ei.
Lõplik teekond sai selline
Kohe stardis muidugi panime esimesse punkti valesti - meie panime kaardil paika hoopis teise punkti, aga Andres, oli väga kindel, et suund õige ja tema teab… noh jõudes punkti, tuli tõdeda et see pole päris see, kuhu me algselt plaanisime minna, aga tegime kiirelt plaani pisut ringi ja uhasime edasi.
Kui kannatas joosta, jooksime - Andresel oli muidugi rohkem vurtsu sees ja jaksu, mina nii kiirelt ei jaksanud (tempo oli ikka minu jaoks liiga kiire). Teed olid kohati puhtad ja joosta hea, kohati jäised ja lumepurdused - jube vastik. Suhteliselt alguses tekkis meil vaidlus, kas minna 5-punkti järgi v mitte - Andres jauras, et liiga pikk ja mõttetu edasi-tagasi tee, et ei lähe. No ma oleks ikka läinud - tee otse punkti. Aga sinna see jäi. No egas midagi - edasi mööda lumepudrust teed.
No ja siis tuli koht, kus ma sain ikka jube pahaseks A. peale - mingi jura 2-punkti pärast oli vaja kuskil metsas jaurata, keeluala käega katsuda ja no täiesti mõttetu edasi-tagasi jooks. Kurat, elu ämber ma ütlen. Aga see selleks, neelasin alla ja nii oli. Edasi.
Pilt: Reigo Teervalt
Pilt: Reigo Teervalt
Jube raske oli ikka mul - vahepeal ikka pistsime ühe vorstikese põske ja mingi hetk oli jaks otsas ja otsustasin igaksjuhuks kaasavõetud geeli võtta - viga…süda läks pahaks ja oleks tahtnud oksendada :(
Meie lemmikud ”augu” punktid tulid hästi (alati on meil need ”lohu”, “künka” ja “orvandi” punktidega mingi teema - me ei leia neid). Aga seekord nagu jooksis hästi, kuniks…. Enam ei jooksnud, keerutasime ja otsisime seal võsas - mida pole, seda pole. Loobusime, et mitte aega raisata. Ega seal metsas polnud lihtne ka - astud paar sammu - lumi kannab ja täitsa hea minna, järgmised viis sammu vajud põlvini läbi - rets. Hing paelaga kaelas, no lihtsalt ei jaksa… aga lõpuni oli vaja ikka edasi minna.
Võideldes oksetundega üritasin Andresel sabas püsida, tal ikka jõudu oli, aga mina olin ikka suht kutu.
Pilt: Aldis Toome
Vaatasime, et pisut aega veel on ja tegime ümber finiši kõik kahesed punktid ära, mis jätsimegi lõpuks, et eks on näha, kas jõuame või ei. Jõudsime! Ja aega jõudsime ka! Ja pisut punkte saime ka! Ja ellu jäime ka - siit saab vist ainult ja ikka paremaks minna! Eks tuleb selle poole püüelda!
Kokkuvõttes võib rahule jääda - kuldne keskmik nagu me oleme - tuli ära, konte ei murdnud ja nutma ei hakanud!
Jooskusammul lõpuni. (Pilt: Reigo Teervalt)
Kohtume juba õige varsti - Põgeneme Paldiskist!
