Mehed on naised ja naised on mehed..…XT BINGO, 4.11.2023 Põlva

 Aga arvestades praegust aega ongi see täiesti okei, kui ühel novembrikuu laupäeval tuiskavad seelikute lehvides mehed ja hambemed-vuntsid turris naised mööda Põlva linna ringi ja otsivad punkte - Bingo punkte ( https://xtsport.ee/voistlused/bingo-2023/)…. Täiesti okei!!!

 Ja noh, et elu liiga igav ei oleks olime loomulikult ka meie stardirivis!

Bingo formaat…lihtne - koguda sinu võistlusklassile antud punktisumma täpselt - ei rohkem ega vähem! Tillikaks on teiste punktide vahele maastikule pandud ka kaks Bongo punkti, mille eest ei saa muffigi - ainult jooksurõõm punkti. Alati meeleolukad lisaülesandega punktid - ühes neist moepolitsei ja vip-punkt peenemate napsudega 🍸🍷🥃

Selle aastane dress code - mehed on naised ja naised on mehed…lihtne… Oi mul olid Andrese outfitile kohe mõtted olemas  - hea, et aastatega on kodusesse kostüümikasti kogunenud erinevaid asju - võrksukad, sukatripid, peakaunistused, lipsud, kaabud jm 😁 no ja meheks saada on ju lihtne - viikarid jalga,vunts ette ja ongi valmis!

Et mitte laupäeva hommikul hirmvara tõusta ja Tallinnast lõunasse sõitma hakata, kulgesime juba reedel jälle Kärstnasse, Marika vanemate juurde öömajale. Kuum saun ja kerged joogid, mõnus seltskond ja piisavalt vara magama, et ikka jaksaks metsas jaurata ja hooajale kena punkti panna. 

 Hommikul Mammaste Spordikeskusesse jõudes, oli seal juba igasugu karvaseid ja sulelisi tegelasi - raske oli tuttavaid ära tunda - meestel musid punaseks võõbatud, seelikud seljas, tissid ees…naistel vuntsid, habemed, viigipüksid, traksid, kaabud…kirju seltskond!

 Me saime kätte oma toad ja riietusime ka siis kiirelt ringi - ega ei tundnud ennastki peeglist ära 😂

Heiko ja Marika..kumb on kumb?

Meie ka 

Noh, kaardiga stardis nagu ikka pisuke segadus, et kuhupoole siis peame kihutama hakkama, aga õnneks leidsime õige suuna. Otsustasime, et läheme kohe alguses lisaülesande-, moe-politsei ja vip-punktist läbi, siis teame palju sealt punkte nopime ja hiljem on parem väiksemaid punkte nokkida, et ikka täpne punktisumma kätte saada ( DH-40 tiimidele 163p).

 Ega me polnud ainsad, kes otsustasid nii seda ringi alustada, nii et säärte ja seelikute välkudes, vuntsid tuules lehvimas kihutas metsavahel meiega koos hulk inimesi samasse suunda. 

 Vip-punkt…seal sai jooki - maitses hea, tehti moepolitsei poolt pilti - max punktid kostüümidele, pluss lisa 5p, kuna olime ikkagi vaeva ka näinud, mitte niisama ainult vutsid ette kleepinud või huuled punaseks teinud. Kuigi alguses ei olnud nad väga lahked neid punkte jagama, siis Andres oma sukatrippide ja võrksukkadega teenis siiski lisa välja! Lisaülesandeks pidi pildilt lehmad kokku lugema - meie saime 38 (tegelikult pidavat olema 43tk) a pisukese punktilisa saime sealtki. Kokku roobitsesime 22punkti!

Pilt. Edith Madalik

Pilt: Edith Madalik

Kaart jooksis, punktid tulid, a kuskil oli vaja punkte kokku arvutada - jube tüütu oleks seda kaardi servale teha, sest selle sa voldid alati mugavalt väikseks pihku. Aga oi, ma olin nutikas - ideaalselt sobis “paberiks” triiksärgi varrukas!

Ja need numbrid püsivad seal nüüd igavesti!

Põlvakatel võis küll sel laupäeval olla põnev linnas jalutada ja vaadata kogu seda klounaadi seal ringi jooksmas - nii mõnelgi tõusid suunurgad üles  ja kulmud kuklasse meid nähes. Autodega möödujad keerasid kaelad kahekorra, et arusaada, mis nende linnas toimub 😀 

 A pagan, selles “meheks” olemises oli midagi head ja võimast - ma päriselt jaksasingi Andresega koos joosta, tema tempos… mida ma muidu ei tee. Ju siis mehine riietus ning vuntsid kasvatasid suuremad “munad” püksi ja ka minus hakkas tormama hulk testosterooni, mis andis tiivad 😆 igatahes jaksu oli! Mäest üles, mäest alla, mööda teed ja pisut võsas - ikka jaksasin - ainult vuntsid tahtsid eest ära pudeneda vahepeal, aga surusin need tugevamini jälle ette ning kihutasime edasi! Punktid tulid, arvutused pidasid paika, söögile eriti rõhku ei pannud (ainult paki vorsikesi järasime ära), vett ikka luristasime! 

Tunneli lõpus paistab…naine? Ei, mees?

Loomulikult korjasime üles ka ühe “Bongo” punkti, aga see meid eriti ei heidutanud - jäi teine suhteliselt teele ette ja sellega midagi oluliselt ei kaotanud. Silkasime koos teistega mööda Põlva linna ringi ja arvutasime…. kõik arvutasid. 

Mingi hetk pidime pisut pikemalt kaarti ja punkte vaatama, et kuidas siis lõpuni minna nii, et lõhki ei läheks ja ikka täpse summa saaks, sest no alguses me küll ei oska nii oma plaane teha, et arvutaks juba stardis punktid ja raja paika. Me ikka vaatame jooksvalt! Ja no johhaidii…saime ilusa trajektoori teha ja kui teele teist “bongo” punkti ei tule, oleme omadega korras ja saame otse lõppu minna.

Oli see vast tõus ja langus, punkt loomulikult tipus!

Lõpuni 23 punkti….kaart ütles, et saab 6-3-9-5, lisaülesandest läbi - seda tegema ei hakanud - siis oleks pekki läinud kõik, võtsime ainult pakutud 9 punkti ja edasi. Kahtlusi tekitas viimane viis punkti, äkki on Bongo? Samas läheduses oleks olnud teine viiekas veel - üks peab neist raudselt õige olema - õnneks oli esimene ja lisasamme tegema ei pidanud! Nüüd oli tee otse finišisse. Ca pool tundi enne meie lõpetamist andis kell märku, et Heiko-Marika on lõpetanud ja me polnudki neist nii palju maas. Alguses lootsime, et ehk jõuame ajas 3h sisse, nii hästi ikka ei läinud….8minutit läks üle, samas aega oleks olnud veel küll ja küll (4,5h oli kontrollaeg). 

Suudlus habemest habemesse 😂 (Pilt: Edith Madalik)

Pilt: Edith Madalik

No kurat, me olime küll endiga rahul - jaksasime, jooksime ja korjasime punkte. Eks alati on neid olnud, kellele tahaks “ära teha”  ja seekordne jooks andis isegi lootust, et kunagi see juhtub ka…kui ainult koivad vastu peaks. Samas Bingo on alati see võistlus, mis on lihtsalt fun ja kohal lõpuprotokollis pole olulist vahet!

 Siis sai rahulikult pessu minna, vuntsid eest kiskuda ja ikka endale loomuomasemad riided selga panna! Rahvast tilkus veel finišisse ja “last but not least” jõudis lõppu ka tiim Sääsehirm  “peatreener” Jõestega (Merle ei andesta vist iial nii viimasel minutil lõpetamist). 

Ning siis lasti lipsud lõdvaks, kaeti ühine snäkilaud ja meeleolukas hooajalõpupidu võis alata - istusid ja kuulasid seiklusspordi korüfeede juttu (seda ju Reeda ometi on, Ain loomulikult ka) kõik olid rõõmsad ja sõbralikud ning tants ja trall kestis hommikuni 😀 Meie va vanurid kobisime ikkagi mõistlikul ajal kotile! 

Heigo (korraldaja) ja Heiko (minu vend)

Pisuke mõru mekk tekkis hiljem kodus lõpuprotokolli süvenedes, kus sai selgeks, et osad kahesed tiimid said moepolitseilt punkte kolmeinimese eest - et nagu oleks kolm kostüümis tegelast tiimis olnud, aga ma ju tean küll, et neid oli ainult kaks…nii et 6 punkti asemel saadi 9 ja säästeti pisut jalavaeva…aga eks ma saan aru, et “omadele jopedele” jagati punkte heldemalt. A me olime lihtsalt tugevad ja jooksime need kolm punkti  endale võssis juurde - ei olnud probleemi. Aga mäng võiks aus kõigi jaoks olla…