Et kõik ausalt ära rääkida, algas meie pikk nädalavahetus juba neljapäeval 30.aprillil, kui sõitsime sõprade juurde Vadi külla (https://et.wikipedia.org/wiki/Vadi_k%C3%BCla ) sünnipäeva tähistama. Nagu tavaliselt tegime sauna, ajasime juttu ja hiljem trotsisime külma ilma ja istusime ikka volbrilõkke ääres ka! Luuaga seekord lendama ei läinud ja nõidusega ei tegelenud! Magama saime vist kella 2 ajal öösel - teised jäid veel lõkke äärde jorisema 😉
Ilmselgelt hommikuti ma magada ei oska ja olin juba kell 8 üleval - maja oli veel vaikne! Üritasin väga vaikselt tegutseda, aga kohvimasin plärises küll nii kõvasti, et mõni veidi vihane nägu kerkis padjalt ja puuris mind surmava pilguga! Sain siiski oma tassikese kätte ja suuundusin õue, sest öösel oli toimunud ilma osas kardinaalne muutus - päike paistis…lausa säras ☀ täielik tuulevaikus ja soe! Vedisin aiatooli keset hoovi päikese kätte, kuulasin kuidas linnud ennastunustavalt laulavad ja lasin päiksekiirtel enda peale paista - kohv maitses hea ☕! Ideaalne vaikne hommik!
Varsti tiksusid teisedki üles, aga meil Andresega oli siiski plaan sõita lähemale laupäevasele rogaini stardile Jeti külas ning öömaja ootas meid Tõrva Veemõnulas. Korjasime oma kodinad kokku ja jätsime teised ilma ja uut päeva nautima! Meie keerasime autonina Tartu poole!
Mida lõunapoole sõitsime, seda kõrgemale õhutemperetuur tõusis - tõotas tulla imeilus päev! Rõngu poes oli ilmselgelt vaja peatus teha ja küpsiseid osta - nad lihtsalt oskavad neid suurepäraselt teha🍪 ja siis juba olimegi Tõrvas (https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5rva)!
Kuna meid kohe tuppa sisse ei lastud…veider (olime pisut varem kohal, kui check-in algas) läksime jalutustiirule ja otsisime, kas kuskil on mõni söögikoht lahti. Keset päeva õnneks oli ja Mulgi Mugilas saime kõhud täis. Tagasi jalutasime pikema ringiga ja käisime päevavalges vaatamas eelmise aasta Expedition Estonia radu, mida me sõtkusime siis öösel pimedas ja millest ei ole mitte mingit mälestust😁 Tõrva Tantsumägi (https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5rva_linnam%C3%A4gi) - seda ma mäletan jah, et rattaga andis sealt ikka üles sõita, nii et käigud ainult ragisesid ja kohati oli vaja siis ratast käekõrval lükata. Praegu oli jalutada hoopis ilusam seal.
 |
| Tantsumägi… |
Jalutuskäik tehtud, läksime uuesti Tõrva Veemõnula (https://veemonula.ee/) ukse taha kraapima, et ehk nüüd siis saame tuppa - plaan oli minna ikka vette ja sauna ka ligunema - seekord läks õnneks ja lubati sisse 😀 Nii et paariks tunniks suundusime siis saunadesse - Kõik, mis vaja mõnusaks, väiksesks puhkuseks on seal olemas - aurusaun, soolasaun, sanaarium ja leilisaun, ujumiseks bassein ja kaks mullivanni. Me ikka rohkem saunainimesed ja proovisime ära kõik saunad! Mõnus! Aga kaua sa ikka end seal hautad ja leotad…varsti kobisime tuppa tagasi, et minna veel ühele jalutustiirule ja otsida kohta, kus süüa….aga tegemist oli ju “punase pühaga” e. 1.mai - ja no siis võid sa Tõrvas nälga surra, sest kõik kohad, kust võiks süüa saada on kinni…halleluuja! Teadsime, et meil on autos kaks banaani, Andresel üks burger ja siis Rõngu küpsiseid…egas midagi - tuli leppida sellega, mis on 😁😂 Minu õhtusöögiks sai banaan ja natuke küpsiseid, A lahendas ära oma burksi. Lootsime kohalikule hommikusöögile, mida öömajalistele pakutakse - õnneks ikka sai hommikul süüa jah!
 |
| See vist on mingi Tõrva vanasõna 😆 |
Hommikul oli meil aega ikka suhteliselt laialt käes - sõit starti Jeti külla vaid u.20min. Ilmselgelt ei kohanud me ühetgi lumeinimest, ei stardis ega metsavahel!
Ilm oli endiselt soe ja päikseline. Kohale jõudsime ikka varakult ja seekord väga palju osalejaid ei tundunud - eks koht oli ka ikka nii kaugel “karupe..es” et eks inimesd ei viitsi selleks 4h sinna sõita uhada. Haakisime numbrid külge ja ootasime starti.
Kaardid saime kätte nagu ikka 10min enne starti - ja ega me midagi rohkemat, kui stardi-finisi ruudu ei osanud ära värvida 😂 lihtsalt geniaalsed orienteerujad!
Seekordne suunavalik jäi Andresele ja tegelikult oli see ikka väga õige valik!
 |
| Enne starti! |
Anti start ja enamus rahvast tuiskas ühele poole - sinna, kuhu meiegi. Vaadates kaarti, siis oli ikka väga palju sellist otse, läbi metsa asimuudiga minemist, teid ja radu paistis ikka vähe ja no punktid ise…”auk”, “orvand”, “tipp”, “lohk” - no need on alati meie lemmikud ju olnud, mida me kunagi normaalselt üles ei leia. Ja seekord kaart kubises just sellistest punktidest 😀 Enne starti muidugi leppisime omavahel kokku, et ära ei eksi ja jalgu märjaks ei tee…ühest kokkuleppest suutisme kinni pidada, a jalad said ikkagi märjaks!
Esimesed KP-d sai koos muu massiga võetud ja siis juba jäime kahekesi - samas ikka koguaeg oli kuskilt metsavahelt kedagi paista. Hoidsime kompassiga suunda ja üritasime ikka sörgisammu hoida - teedel kindlasti, metsas kohati. Sest no kui sammal ikka vetrub jalgade all ja igasugu mustika ja muud puhmad on kõrged, juurde veel oksarisu ja langenud puud….siis ausalt, mina ei tea, kuidas seal võimalik joosta on (ja ikka korraliku tempoga) nii, et sa end vigaseks ei vääna?! No meie pole seda veel selgeks saanud, nii et kehva läbitavusega võsas me kõnnime!
Seekord kaart olenemata sellest, et rajad puudusid ja oli vaja puhtalt kompassi peale minna jooksis päris kenasti - mingit katastroofilist viga ei teinud. Ühtegi väga meeldejäävat kp-d ei olnud.
Kõik need augud ja orvandid tulid seekord päris lihtsalt. Ilm oli muidugi imeline - isegi veidi nagu palav oli. Hoopealt siis planeerisime kaarti ja teekonda, sest stardis ei oska me seda valmis mõelda. Ja seekord see “hoopealt” planeerimine täitsa õigustas end!
Paar ebameeldivat kraavi ületust oli - ühest saime kuiva jalaga üle - teise suutsin ma kahe jalaga laraki sisse hüpata😊 - noh, mina tegelikult ei andnud lubadust, et jalad märjaks ei saa…nii et siis olid nad nii märjad, kui porised! Sik-sakitasime kaardil punkte korjata, luristasime kotist vett, süüa eriti ei tahtnud - kahepeale ühe batooni sõime, sellest piisas.
Aja kasutasime ikka keansti kõik ära, umbes 40min enne lõppu oli meil veel valikus paar kp-d, et palju jõuame võtta ja kuidas minna. KP76st Kp46 - otse läbi võssi minnes tundus, et saaks nagu otse, kuigi kaardilt vaatas vastu veidi vesine ala - kaalumisel oli ka mööda teed ringi minna! Meie ragistasime siiski otse, meiega koos kulgenud meeste punt keeras teele ja tõenäoliselt lasid nad seal kenakest sörki minna - igatahes palju nad ei võitnud, õige pisut enne meid vilksatasid nad punkti juures. Aga no see otse, läbi mitte nii hea läbitavusega võsa, oli ikka paras jauramine - korra tuli pähe mõte, et siin me nüüd siis “kõrbeme” et valisime ikka liiga suure tüki ja aega jääb väheks. Samas rõõm oli siiski suur, kui õige koha ära tabasime😀 Aega veel veidi oli, jõuame veel need viimased kaks punkti ka ära korjata - nadi oleks neid ju maha jätta. KP22 ja Kp33 - litsusime kruusakal sörkida, jaksu enam eriti ei olnud ja mul oli juba mõnda aega kõhus vastikult pistnud, mis kuidagi järgi anda ei tahtnud.
Viimane punkt, KP33 - seal korraks tekkis meil vaidlus, kas ragistada otse läbi võssi finiši poole või minna tee peale ja lasta sörgiga, aga minu hinnangul ikka paraja ringiga lõppu?! Õnneks oli näha, et enamus ikka pressis sealt kp-st otse läbi võseriku lõpu poole ja nii läksime siis meiegi ja no see oli ainuõige otsus. Palju ei olnudki minna, kui finis paistis!
 |
| Finiš paistab! |
Kiired lõpu-piiksud ja mahalugemine - pole paha meie kohta - punkte 166/228st võimalikust. Kui nüüd kaarti vaadata, siis ega me ei oleks mitte kuskilt jaksanud rohkem võtta, meie kohta ikka väga hea ja loogiline planeerimine.
Punkte saime, ära ei eksinud, katki end ei teinud - kohad on nagu on. DH40 10/14st; DH 12/18st; ÜLD 31/49st - eks me nendel kohtadel resideerumegi. Aga mina olen küll rahul, täitsa päriselt! Kui tavaliselt jääb pärast midagi kripeldama, et oleks saanud rada teistmoodi minna ja siit-sealt veel mõne punkti võtta, siis praegu oli kõik ikka väga hästi!
 |
| Planeering |
 |
| Korduvalt ütles telefon:”Tere tulemast Lätti” |
Arvestades maastiku läbitavust oli tempo hea ja jalgadega mõõdetud pea 23km täitsa kabe tulemus - rohkem ei oleks jaksanudki!
Finiši võiku sõime ära ja asusime koduteele, et teha kodus üks mõnus saun, mis ikka liha ja kondid pehmeks teeks! Aga…tundub, et vähe pingutasime - mitte kuskilt täna ei valuta 😆
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar