Eks vist tuleb nii ühte, teist kui kolmandatki. Ikka tehakse ju aasta lõpus või uue alguses kokkuvõtteid ja pannakse paika uusi plaane. A lubadusi ma siiski ei anna ühtegi - võibolla ainult selle, et elan täiel rinnal ja teen nii, et elu ei oleks hetkekski igav ja tüütav!
Uus aasta on hooga käima läinud ja tuleb end jälle sättida töölainele - kaks kuud juba “lulli löödud” ja mitte midagi tehtud - või noh, tegelikult ikka tegelesin elukvaliteeti parandavast operatsioonist taastumisega. Aga jah tööd siis teha ei saanud, sest käsi ja rindkeret pingutada ei tohtinud! Aga et vorm siiski täitsa nulli ei jookseks, üritasin ikka võimalikult palju kõndimas käia ja end liigutada, nii et eelmise aasta sammude ja liigutamise kokkuvõte sai selline 👇
Eks aasta mööduski lennates, oli erinevaid katsumusi ja eneseületusi, võite ja kaotusi, vahepeal oled elu laineharjal, siis jälle kuskil sügavamal peidus.
Eelmise aasta eredaimad eneseületused on loomulikult - Taliharja Vanakuri - no sellise tormi ja tuulega poleks ma elus uskunud, et hakkama saan ja terve 101km ära teen..üksi! Või no mitte päris üksi, aga toredate kaasteelistega, eesotsas Janega. Täiesti müstiline ilm, tuul ja tuisk ja mitusada “lollakat” selles tuisus tammumas.
 |
| Taliharja finiš |
Tallinna Maraton! Mina ja mingi igav, tavaline maraton! Ma ei arvanud, et viitsin tervet maratoni joosta, aga tahtsin vähemalt ükskord elus seda “tavalist” maratoni proovida…ära poovisin ja mõlgutan mõtteid, et võiks veel… äkki suudan veidi kiiremini….
 |
| Tallinna Maraton |
Loomulikult ka Expetition Estonia! Ma päriselt ootan seda igal suvel, sest muidu poleks suvi see…Need kohad ja paigad ja rabad ja metsad, unustatud külad ja müstilised kirikud…neid muidu ei näeks ja sellistesse kohtadesse ei satuks, kui ekspediitsil ei käiks!
 |
| Exp Est finiš |
No kolistasime, mis me kolistasime mööda neid kive nii, et süst ragises, aga kokkuvõtteks jälle üliäge kogemus…ma siiski tahaks korra seda kevadist suurvett ikka ka proovida 😁 sellest oleme me ju mõlemad kaks käidud korda ilma jäänud…
 |
| Võhandu finiš |
Aga absoluutselt kõik rogainid ja retked on üliägedad, mul on nii kahju, et me sellised asjad avastasime nii hilja…oleks võinud ju oluliselt nooremana neid metsi künda ja võpsikuid tuustida. Eks nüüd siis tuleb kõik tasa teha ja rohkem selliseid üritusi otsida ja läbi käia.
Ja no igasuguseid toredaid olemisi on terve aasta jooksul olnud hunnikutes…
Jaanipäev Vormsil - no ei usuks, milliseid öömaju pakutakse, kui ise poleks kohal olnud 😀 aga hoolimata linnuraipest väliköögis, tolmustest nõudest, mida kasutamiseks pakuti või tuulisest ilmast…oli olemine sõpradega mõnus ja jaanipäevale kohane, kõik adapteerusid olukorda ja võtsid seda nii nagu see oli - ise tegime oma olemise toredaks ja mugavaks ning muud polnudki vaja…
 |
| Jaanipäeva Vormsi |
 |
| Mägede vibe… |
Või mudaohke Ostrova Festival…sellist mudamöllu pole enne olnud…aga jällegi - ei seganud vihm ega mudased olud, festari fiiling oli ikka mõnus ja heas seltskonnas ei morjenda sind miski ja kui veel head mussi ka juurde saad kuulata-vaadata, siis mis sellel elukesel ikka viga on?!
 |
| Pildikesi Ostrovalt |
Nii et tahtsime Andresega ka nüüd uut aastat lennukalt ja värviliselt alustada, aga jäime hiljaks, hiljaks, hiljaks…
Taliharja Vanakuri - kõik kohad on välja müüdud 😳! Päriselt ve?! Tundub, et sellistest ekstreemsustest on saanud juba rahvasport. Noh eks me olimegi pisut kahevahel ja jäime regamisega mökutama, sest polnud kindlad, kuidas mu keha taastub ja kas selline pingutus oleks hea - sp tahtsime ka võimalikult hilja regada ja eks me oleks seekord läinud “pehmotama” ehk siis lühemat rada tegema. A kui me olime peas otsuse teinud, olid kohad juba täis - eks siis järgmine kord!
Mingist ajast kummitas peas mõte proovida ka HMU-l e.Heavy Metal Ultra’l
(https://www.facebook.com/heavymetalultra) osalemist ja jälgisin nende fb-lehte ka, aga siis jaanuari alguses viskas mulle HMU leht fb-s ette teate, et kahe tunniga on osalused välja müüdud!!! Jälle jäin hiljaks - ju siis pole ette nähtud sel aastal seda katsumust 😄 a äkki ongi hea ikka?
No mis seal ikka, eks mõttes mõlgub ikka veel ühtkomateist….oskaks ujuda läheks Eesti Metsatriatlonile ( https://www.facebook.com/Metsatriatlon) A ujuda ei oska, siis minna ei saa - 🐸 konnamoodi vees kulgedes seda ära vist ei uju! Mitte, et mul poleks kodus NELJA!!! noormeest, kes kõik on 6-8aastat korralikku ujumistrenni teinud ja oskaksid õigeid liigutusi õpetada. A ei tea, ma ikka kardan nägu ja pead vette panna 😂 nii, et triatloni unistus jääb veel täitmata…A iial ei tea…
Eks siis peab teisi eneseväljendusüritusi otsima - kindlasti XT Sport (https://xtsport.ee/) rogainid - need on “must be/do” üritused.
Pisut mängime Võhandu mõttega - või noh, see on meil Andresega vestlustest läbi käinud, aga otsust veel pole ja varsti on kindlasti kõik süstad välja renditud!
Mina tahaks jälle rattaga põgeneda - seekord siis algusega Püssi asulast (https://www.facebook.com/profile.php?id=100036882386131) mul on isegi kaks rada juba kaardile valmis joonistatud 😁 Jalgsi ei viitsiks, a rattaga uhaks 12h küll!
Loomulikult ei saa mööda vaadata ka suvisest Expedition Estoniast (https://wilderness.ee/) No me ei saa ju mitte minna, kui see oleks meile juubelihõnguline 10.kord metsas hullata!
Äkki leiame veelgi mingeid vahvaid sutsakaid siin ja seal, mõne rogaini või muu seiklusliku ürituse, sest tegelikult jagub igasugu üritusi aastaringselt nädalavahetustesse - ole ainult mees (või naine) ja osale!
Eks ma ise kaalun ikkagi veelkord osaleda Tallinna Maratonil (https://www.jooks.ee/et/tallinna-maraton) - tahaks 4h15minutiga lõpetada - ehk et 19minutit kiiremini joosta, kui esimesel päris maratonil (mõtteks ju hea küll, aga teostus tundub veidi kahtlane).
Ja Maastiku Maraton tundub ka, et võiks ju veel minna…
Ning siis tahaks suvel mööda Eestimaad kolada ja mõnel festaril käia - Ostrova Festival (https://ostrova.ee/) on igaljuhul kindlapeale minek, võib-olla jõuame ka Urissaare Kantrile (https://www.urissaarekantri.ee/) jälle!
Ratturite kambaga on plaanis Leedus ringi kimada veidi ning Jaanipäeval kolistada ehk Ruhnus pisut - no seda kõike siis kui praami graafikud ja muu logistika paika saab!
Ja siis on vaja ju kõikide sõpradega olemisi ja tegemisi plaanida, sest iial ei tea palju kellelegi aega antud on…jube morbiidne mõte, aga eelmisel aastal oli nii mõnigi valus kaotus…nii otseses kui kaudses mõttes…
Mu armas Lea, kes oli positiivsuse etalon! Me ei tundnud küll teineteist kaua ja vanusevahet oli meil ka omajagu, oli ta “minu” inimene…oli kordi, kus me ei pidanudki midagi ütlema - piisas pilgust ja me saime aru teineteisest…ta lihtsalt oli üks päike, särav ja positiivne inimene, hoolimata raskest diagnoosist ja see positiivsus püsis tal lõpuni välja…ja mul on lihtsalt nii, nii kahju, et see sõprus varakult ära võeti…
 |
| Mu armas Lea |
Noh, ja tegelikult ei peaks ühtegi sõprust ega sõpra võtma iseenesestmõistetavalt, sest iial ei tea, mis juhtuda võib ja kuhu sõprus lõpuks välja jõuab või kuhu see kaob. Samas kartusega, et kohe midagi juhtub ka ju elada ei saa…plaane tuleb teha, tööd tuleb teha, puhata peab oskama, ringi peab rändama, suhelda tuleb ja kokku saama lausa PEAB, siis on elul värve!
Ja minu elu on küll täitsa värviline…
 |
| Värviline aasta |
 |
| Just nii värviline elu on 😇 |
Olge muhedad ja Head Uut Värvikat Aastat
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar