Präänikud… täiesti tavalised, aga veidike hullud Hellin-Heilika ja Andres

esmaspäev, 2. veebruar 2026

Müstilise Mõtuseonni otsinguil!

 Mõtuse jahionn, Mõtusemaja, Sookuninga Mõtuseonn (https://avastaeesti.ee/muutilise-sookuninga-motuseonni-otsingud/ ) on selline müstiline koht, mida mitte ühelgi kättesaadaval kaardil ei ole ja mille asukohta laialt ei avalikustata. Mõned on käinud ja enamikel jääb see leidmata…



 Meil Andresega on see mõte leida Mõtuseonn juba ammu olnud, aga kunagi pole leidnud aega või piisavalt viitsimist, et minna ja ega sinna igal ajal minna ka ei saa - selles piirkonnas on nimelt liikumiskeeld 1.veebruarist - 31.juulini - et kaitsealused liigid (nt. Mõtus e. Metsis) saaksid seal segamatult omi asju ajada. Nii et mõtteks on see ainult jäänudki. Sel aastal otsustasime mõtusel sabast haarata ja onnikese üles otsida…
 …Kuna Sookuninga Looduskaitseala asub teises Eesti otsas, siis uisapäisa ikka minna ei saa ja vaja veidi logistikat, öömaja jm valmis mõelda. Kusa häda kõige suurem, seal abi kõige lähem…ja rõõmuga helistasime sõpradele, kes Mõisakülas elavad - noh, selles Eesti kõige väiksemas linnas ( https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%B5isak%C3%BCla )…Annikale ja Jörgenile 😁 
 Tutvustasime neile plaani minna metsa veidi kolama ja et pärast nad ehk saavad meile öömaja pakkuda ja saaks nende juures saunatada ja niisama mõnnata. Plaan neile meeldis, aga meie pakutud esimene kp ei sobinud - kalendrisse vaadates enam väga palju variante rohkem ei olnud, kui viimane lubatud kaitsealal viibimise päev 31.jaanuar! No siis on plaan!
 Edasi hakkasime koordinaate otsima - Andres kunagi aastaid tagasi sai onni asukoha teada, aga otsis, mis ta otsis koordinaadid jäid kadunuks…ma lugein neti risti ja põiki pooleks, kõik leitavad artiklid ja foorumid ja kohad tuustisin läbi, otsisin oma vanad Regio paberkaardid välja, sest keegi olla kunagi sinna asukoha ära märkinud (et ainus kaart, kus kuidagi eksikombel oli onni asukoht sattunud) aga minu kaartidel neid ei olnud. Andres uuris oma tuttavatelt ja ühega näkkas - saime umbmäärase sihi kaardil teada, mille ääres too onnike võiks olla ja orienteerujad nagu me oleme, tundus edasine lihtne. Ka Annika ja Jörgen kohalikena uurisid teadjamatelt ja said umbes samad orientiirid, mis meiegi, nii et plaan hakkas ilmet võtma!
 Esialgne mõte oli meil startida laupäeva hommikul varakult, aga Jörgen pakkus, et ta viiks hea meelega Andrese reedel Mõisaküla sauna - saunapäev on traditsiooniliselt olnud reedel - naised kell 15-18 ja mehed 18-21 
 Andresele plaan meeldis, aga nii kiirelt me linnast minema ei saanud, et me naistesauna Annikaga jõuaksime, nii  et avaliku sauna külastamine jäi seekord meestele! Nad ikka mõnulesid seal tunde - kuulasid külajutte ja libistasid õlut 🍻 No meil Annikaga oli koduski tore naistejutte rääkida. Vahepeal olin veel veidi natiavarustes ringi tuustinud ja paarile mõttele tulnud, kust veel otsida ja leidsingi onnikese täpsed koordinaadid - otsi vaid õigest kohast!
 Kuna kõik kättesaadavad foorumijutud kirjeldasid onni leidmist kui üht suurt ja pikka lumes, poris ja rägas sumpamist valmistusime kõige hullemaks! Ka külma lubati tolleks päevaks korralikult kuni -15. Pakkisime ikka korralikud seljakotid kokku - väike priimus ja matkasööki, tee ja kohv, saiakesed, pealambid, et kui ikka pimedale jääme, varusokid, kindad, istumismatt, tikud jne. Riidesse panime end ka ikka nii, et oleks piisavalt hea liikuda, aga soe!
  Hommik tervitas meid karge -12 kraadise selge ilmaga - kobisime autosse ja meie väike seiklus sai alata - eesmärk oli pressida autoga mööda teid võimalikult lähedale. Metsasihid olid  piisavalt laiad ja tugeva põhjaga ning autojälgi oli veel, nii et sõit ei valmistanud mingeid raskusi, vahepeal nägime autoaknast paari hirve metsas, aga seniks kui me pildistama jõudsime hakata olid nad juba läinud (mingid udused kogud ainult jäid pildile). Parkisime auto ja vinnasime kotid selga…ees läks kenake jalgrada just õiges suunas.

Matkasellid

Õige pisut tatsamist ja juba oligi sildike onni infoga ees, keerasime siis natuke rohkem metsa vahele ja seal see onn oligi…ei mingit tunde sumpamist ja otsimist vaid rada viis otse õigesse kohta! Veidi nagu olin pettunud, et seiklus nii ruttu otsa sai, isegi kõht ei olnud veel tühjaks läinud 😀




Aga ega me ikkagi tujul langeda ei lasknud - uudistasime ümber onnikese ja astusime sisse… Kõik, mis askeetlikuks ööbimiseks vaja on seal olemas - laud, magamislavatsid ja väike ahi. No tegime meiegi ahju tule, et veidi seda tunnet saada. Ega seal väga soe talvisel ajal olla ei saa, sest seinad ikka paistavad kohati läbi. Aga hea magamisvarustusega on elamus kindlasti garanteeritud. Meil ööbima jääda plaani ei olnud. Kuna kõht oli täis, siis matkasööki tegema ei hakanud, aga tee ja kohvi tegime küll - ilm oli siiski päris krõbe ja jahedus puges ikka jopehõlma alt sisse. Olemine sai täitsa mõnus!

Onnike

Külalisteraamatusse kirjutasime ikka ka!


Ega me sinna kauaks siiski istuma ei jäänud, korjasime oma kodinad kokku ja kobisime auto juurde tagasi. Aga noh, see oli ju liiga kerge retk ja päike säras veel kõrgel, nii et otsustasime veel ümberkaudseid kohti uudistada. 

Vot selline rada viis onnikeseni…

Esimesena jäi meile ette Jäärja mõis (https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4rja_m%C3%B5is) - Jörgen muidugi teadis selle omanikku, kes ka õues asjatas. Too lubas meil igalpool ringi kolistada - ütles, et võime igalepoole minna, kus uksed lahti on ja nii me siis kolasimegi kõik kõrvalhooned läbi - ühes varemes oli ka geopeituse aare (https://www.geopeitus.ee/), mille üles otsisime!




Jäärja mõis

Kuna endiselt oli päike kõrgel otsustasime minna veel Sandra RMK metsaonni ( https://rmk.ee/looduses-liikumine/kuhu-minna/sandra-matkarada-400-m/) Pisut sõitmist metsateedel  ja olimegi onni juures, kus ees juba parkis 4-5 autot. Parkisime meiegi oma auto ära ja ronisime välja uudistama, et mis seltskond seal siis on - jahimehed…sellised väga sõbralikud ja jutukad. Ootasid just metsast kaaslasi, kellel lastud hirv kelgul. 
 Meie võtsime suuna rappa - no mulle on rabad alati meeldinud…ilm oli super, karge, selge, päikseline. Mina oleks teinud rabas pikema tiiru, aga Annikal oli jahe ja seega piirdusime vaid laudtee ja endise vaatetorni aluse külastusega.





Ega seegi polnud pikk käimine, nii et õige pea olime onni juures tagasi ja tagasi olid ka jahimehed oma lastud hirvega. Veidi veel juttu ja autodega sahmimist ja läinud nad oma saagiga olidki - meie jäime veel geopeituse aaret otsima. No tuustisime siin ja seal ikka tükk aega, ladusime kuuris puud teistpidi ja kolistasime onni pööningul, aga mida ei olnud oli aare…lõpuks see väga nutikast kohast end siiski ilmutas 😁

Külm oli 😂

Sandra metsaonn

Kui aare näppu jäi ja logitud sai oli meilgi aeg liikuda edasi. Nokkisime veel paar geopeituse aaret siit ja sealt ning siis oli juba pime ning aeg päev kokku tõmmata.

Abja-Paluoja ajalooline pangahoone

Käisime ka Abja paisjärve saarel, aga ge Sõpradegaopeituse aare jäi meist leidmata

Järvejääl trikitasid autod

Maandusime Annika-Jörgeni juures - tegime mõnusalt sauna ja jaurasime niisama. Möödunud oli väga mõnus päev sõpradega! 
 Uus hommik äratas meid veelgi krõbedama külmaga (-22 kraadi) tänasime õnne, et eelmine päev oli veidi pehmem olnud ja võtsime ette kodutee. 
 Sinna Mõtuseonni peaks teinekordki tee ette võtma, aga siis vast soojemal ja metsikumal ajal, siis kui liikumiskeeld on lõppenud. Seljakotid selga, magamiskott kaasa ja igatahes…rappa!!!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar