Präänikute pajatused :): Praepannil Lõuna-Eesti kulpeid vallutamas (ehk XT Suverogain Tabinas)

Oi blinn… no kes teeb rogaine kaks päeva peale Jaanipäeva ja sellises leitsakus ja Lõuna-Eesti kuplitel?? No igaljuhul olime me end jälle kirja pannud, et teha nö viimane trennilaadne asi enne Expedition Estoniat, mis juba 1.-3.juulini toimuma saab (ja tundub, et samasuguses leitsakus…. Halleluuja…

Jaanipäev möödus vägagi rahulikult väikese seltskonnaga Kõverajärve RMK metsamajas. Väga mõnus kohake järve kaldal - saun ja grillimisplats ja ruumi ümber maja küll ja veel.

Kõvõra järv

Igaljuhul oli tore jaanipäev ja mõnus olemine. Tiirutasime ümbruses ringi - käisime Piusal ja Vastseliinas ja Värskas. Aga see palavus… oli lihtsalt hull…mõte, et selles leitsakus peab jooksma möödametsa ja mingeid punkte taga ajama pähe ei mahtunud. Eesti ilm ei saa ikka olla mõistlik - ikka on kas liiga palav, liiga külm, liiga vihmane, liiga lumene, liiga porine, liiga udune ja üldse liiga sitt suusakas. Aga ega me ilma ise ei tee ja oli nagu oli.

Laupäeva hommikul (25.06.22) pakkisime meie siis oma kodinad kokku, lapsed andsime Mari autosse ja sõitsime Tabinasse starti - õnneks ainult ca 30minutit minna.

Inimesi oli ikkagi hoolimata just möödunud jaanidest ja lämmatavast leitsakust omajagu kohal. Keegi polnud veel ei jooksma hakanudki, aga higi lahmas ojadena. Seekord pakkisime kotti kaasa ohtralt vett ja vähem sööki ning lõpuks oligi nii, et söök jäi meist puutumata, aga joogikottidele andsime valu ja luristasime nagu jaksasime.

Algas kõik meil nagu tavaliselt, et suutsime paika värvida ainult stardikolmnurga 😁 Anti start ja panime teistega koos ugama, sinna poole, kuhu tundus, et oleks õige minna. Ja eks ta õige ikka oli ka - esimese punkti saime kätte ja siis sukeldusime juba rohkem metsa poole “kupleid” vallutama. Esimese hooga pisut jooksime, aga no mida sa seal mustika- ja kanarbikupuhmaste vahel jooksed, kui õues 30kraadi kuuma ja päike lajatab lagipähe? Igatahes suhteliselt kiirelt sai selgeks, et me täna ei jookse - teeme parem mõnusa jalutuskäigu metsas.

Esimesed punktid tulid suhteliselt lihtsalt, aga siis tuli koht, kus jäime pisut mõtlema - tundus, et on vaja kellegi hoovist läbi minna,sest kaardilt paistis, et seal on sild üle jõe, millest meil oli vaja üle saada. Kuna aeda ees ei olnud ja jälgi läks nagu sinna ja üks naisterahvas peesitas päikse käes, siis küsisime, kas tohime läbi minna? No muidugi võisime. Aga no küll see oli üks ilus majapidamine ja hoov ja koht üleüldse - lihtsalt super. Otse meie teele jäi suitsusaun uks kutsuvalt avali - no ma oleks küll otseteed sinna lavale roninud 😆 Aga saun oli külm ja ega meil poleks olnud selleks aegagi. Kiitsime perenaisele ümbrust ja marssisime silla poole, et siis pea püstloodis mäest üles ronida.

See oli ka ainus pilt sel rogainil, mille tehtud sain

Ja siis sealt maalt edasi läks kõik “päin persetään” ja seekord oli see minu totaalne “kala” ja kaotasime vist ca pool tundi seal. Pean tunnistama, et oleksin pidanud kuulama Andrest…. Aga ei kuulanud ja tänu sellele saime nii mitmestki mäest nelikveoga üles ronida ja järgmist punkti otsida ja otsida ja otsida. Õnneks lõpuks me siiski suutsime end kokkuvõtta ja leidsime õige mäe ja õige punkti. Edasi olin suhteliselt kuss ja ei ajanud ainult oma joru.

Metsikult palav oli, aga õnneks ootas ees uuesti jõe ületus ja seekord seal silda polnud. Päris karastav oli vette minna, pisutki jahutas. Kahlasime läbi ja võtsime edasist teekonda marurahulikult. Käisime läbi Härma müüride lähedusest (olemeseal varasemalt käinud müüre ka vaatamas - tasub minna teistelgi) ja ragistasime veidi veel mööda metsa ja mägesid, kaardil olevaid mitte olevaid teid. Stabiilselt oli palav, süüa ei tahtnud midagi - ainult vett.

Finiši kell pidi kinni minema kell 16.00, seega otsustasime, et kella kolmest hakkame liikuma tagasi poole ja võtame vaid teele jäävad punktid - lõhki end ei rebi ja päiksepistet ei saa. Õnneks me polnud ainsad, kes kõndisid ja ilma nautisid. Neid tiime oli ikka küll ja veel. Aga ega me sellepärast üldse seekord ei põdenud ka, tuleb nagu tuleb. Lootsime, et vähemalt 50punkti ehk ikka kokku tuleb 😁 Tuli, tuli - isegi pisut rohkem.

Lõpus pisteti pihku jahe õlu ja pakuti suppi - võtsime mlemad vastu ja lasime hea maitsta (õlle joomine jäi seekord ainult mulle, sest Andres pidi ikkagi roolis olema). Korjasime oma kondid kokku ja võtsime suuna Mõisakülla, kus sõbrad ja lapsed ootasid sauna ja söögiga. Tegime veel vahepeatuse Tõrvas järve ääres ja käisime end pisut jahutamas ning siis juba jõudsimegi oma sihtpunkti Mõisakülas. Lõpp hea, kõik hea…

Pisukese ringi ju tegime

Aga juba homme oleme jälle stardis, kohas kuhu me igal aastal ütleme, et rohkem enam ei lähe…ja ikka lähme… Expedition Estonia. Päriselt, me jälle ei oska midagi oodata ega karta. Või tegelikult karta pisut ikka oskan ka - kuidas me seekord ilma gps-ita navigeeritud saame - ainult kaardi ja kompassiga. Loodetavasti on neli pead ikka neli pead ja saame koos Tambeti ning Mihkliga kaardiga hakkama, punktid leitud ja midagi välja mõeldud. Rohkem veel pelgan päikest, sest lubatakse endiselt rõvedalt kuuma ilma - päeval 30, öösel 20 kraadi, aga see päevane päike lagipähe ikka küpsetab korralikult…. Aga ei muretse ette, ikka võiduka lõpuni…pühapäeval….loodetavasti õnnelikult aga väsinult!

Pöidlad pihku!