Issand, kuidas ma olen väsinud sellest välisest survest - pead olema vormis, pead olema ilus, sul peab olema ideaalne pere, ilus mees/naine, ontlikud ja targad lapsed, sul peab olema karjäär, kindlasti peab sul olema kõrgharidus, sa pead kindlasti tegelema jooga ja sisekaemusega, sa pead investeerima ja sul peab olema arvestatav aktsiaportfell, III pensionisammas ning väga edukas töö, sul peab raudselt olema mentor või lifecoach - sest muidu su tee siin elus on hägune, sul pole sihti ja sa ei ela elu õigesti - sa ei oska tähistada elu ja elada täielrinnal!
Aga tegelikult on lihtsalt täiskuu tulemas, mis mind ikkagi mõjutab, teeb mind närviliseks ja pahuraks. Kõik kodused saavad millegi eest - olgu muna praadimise, mustade nõude või trenni mitte minemise eest! Ja päriselt olen ma ju täitsa harjukeskmine - otseselt peeglisse vaadates minema ei jookse 😀 Vormi peaks kah nagu olema - ei jaksaks ju muidu rogaine jm sellist kraami teha. 💪
Pere on ka täitsa ideaalne, kuigi meie mõistes suurpere - ikkagi neljalapseline pere, mis siis, et suuremad lapsed on juba täisealised, minu lasteks jäävad nad ju ikkagi ja endiselt elavad nad kodus ja pean neile süüa vaaritama.
Abikaasa üle ei saa nuriseda - talub mind ja mu tujusid-tahtmisi, viitsib minuga mööda metsi ragistada ja sportlikke hullusi ette võtta. Sihid ja mõttemaailm on meil ka siiani ikka samasse suunda olnud.
Lapsed, need eluõied on ju ka päris kobedad välja kukkunud: igalühel omad kiiksud küll, a muidu täitsa adekvaatsed sellid. Koolis läheb kõigil täpselt nii nagu ühel koolipoisil minema peab - vahel nii ja vahel naa.
No karjääri osas on lood muidugi kehvemad, seda nagu polegi, aga ega ma pole kunagi väga abitsioonikas olnud ka ja rind ees kuskile trüginud 😁. Ja see kõrghariduse teema läheb nagu karjäärigagi - pole seda tahtmist nagu olnud ja nagu mu isa alati ütles: “Haridus ei näita haritust!” Ja see peab küll 100% paika. Olen näinud neid kõrgelt haritud matse piisavalt ja mitte nii kõrgeltharitud indiviide, kes on kordades avarama silmaringi ja maailmavaatega, kui mõni magister või doktorant. Nii lihtsalt on - see paber ei näita muffigi!
Jooga ja sisekaemus….üks on liiga igav ja teine….noh selleni pole veel jõudnud. Kõigepealt kaen väljapoole. No jooga võib olla rahustav ja kasulik ja tasakaalustav ja mida kõike veel (samas on mingi filosoofia järgi tasakaal just kehv, siis jääb kõik seisma ja teadupärast kõik, mis seisab läheb haisema, nii et ei mingit tasakaalu, elu peab liikuma ja kõikuma tasakaalu ja tasakaalutuse vahel ), aga jooga on minu jaoks igav ja aeglane ja…. Ma olen liiga kärsitu selle jaoks - mulle pigem meeldib metsas silgata, kaardil näpuga järge ajada, öösel mööda Eestimaad rännata ja nii oma mõtetesse selgust tuua - a see võibolla ongi minu sisekamus seal öises metsas?
Investeerimisega on lood küll nii ja naa - mõni aktsia ju kuskil tiksub ja III pensisammas on ka tehtud, kuigi maksed sinna suht nadid, mis sa ikka töötult tahad 😀
Mentorit või lifecoachi kah pole - pole veel vajadust nende järgi näinud, aga võibolla olen ma lihtsalt pimedusega löödud. Viimasel ajal tundub, et iga teine on nüüd õppinud mentor, terapeut või lifecoach! Ei, ei - see pole ikka minu tassike teed - mulle meeldib ise asjadega hakkama saada, mitte teiste ütlemise järgi elada. Aga ma ütlen veelkord, et ma äkki olen lihtsalt pimedusega löödud ja vajan valgustatust…
Elu tähistan kuuma sauna ja külma gin’iga, sõpradega, perega, metsas teel olles ja soos solistades. Pärast raskeid metsakatsumusi on alati hea tõdeda, et ma sain hakkama, su keha ja vaim on võimeline palju rohkemaks, kui sa arvata oskad. Teadmine, et sa jaksad ja saad hakkama kõigega, mis elu sulle pakub, annabki seda valgustatust ja jõudu ja edasiviivat tahet, elada elu just nii nagu sa ise soovid, olgu see täiskuu või mitte - sa elad täiel rinnal!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar