Präänikud… täiesti tavalised, aga veidike hullud Hellin-Heilika ja Andres

neljapäev, 20. jaanuar 2022

Kes vana asja meenutab, sel pea otsast?!

Pigem ikka mitte. A kuna ma olen viimaste aastate paremad palad kuidagi unarusse jätnud, siis lakkudes Taliharja Vanakurjal tekkinud haavu, tundus just paras aega siin veidi jutte tuulutada ja eelmisete aastate tegevused välja paisata. Ma loodan, et mu pea jääb ikka alles 😁

Paar lugu on veel ootel - viimane Expedition Estonia, Rõõsa XT Sügisrogain, kust tahtsime lapsed pooleks joosta jm selline kraam. 

Loodetavasti tuleb sel aastal ka värskemaid jutte ja võib-olla polegi kõik spordist ja metsas “lolli” mängimisest. Sest eks elus on muudki, kui villi joostud jalad ja haiged kondid. 

Vaadates praegust ilma, ei teki küll tahtmist trenniriideid selga vedata  ja jooksma minna ja ega jalad vist veel ei tahaks seda teha. Aga ega kauaks saa jääda vedelema - muidu peab jälle hakkama nullist jooksma ja alustama 5km ringidega….nagu tavaliselt. Jääb trennidele pikk paus vahele ja alustuseks rohkem ei jaksagi, kui tagasihoidlikud 5km. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar