Ehh, no kondid juba paranevad, kuigi Taliharja Vanakurjal sai vasak pahkluu ikka korralikult kannatada - pisut valus ja paistes on siiani. Aga teibid ja elastik teevad olemise täitsa heaks. Jooksma veel ei ole julgenud minna, aga kodus oleme hääle sisse ajanud oma Waterrower sõudekale ( https://underwood.shop/ ) - vahetasime vee paagis ära ja oleme nüüd Andresega vaheldumisi tõmmanud. Isegi Sven on kaks õhtut lõhkunud sõuda 5km ja 8km - tubli poiss.
Aga minul on selle trenni tegemisega ikka vaja mingit eesmärki v motivatsiooni, mille nimel trenni teha. Niisama ei viitsi nagu, või noh palju lihtsam on leida siis põhjuseid, miks trenni teha ei saa.
Hetkel veel kirjas ühtegi võistlust pole - kindlasti tahaks XT Rogainidele ( https://xtsport.ee/ ) minna, eks näis kuidas ajaliselt sobib ja mis see koroon-elu edasi toob.
Andresele söötsin ette, et võiks uuesti ju Võhandule ( https://www.vohandumaraton.ee/ ) minna, et kevadise suurveega on kindlasti teine minek, kui tookord, kui see septembrisse lükati ja veetase ning voolukiirus suht madalad olid. Et tuiskaks veelgi kiiremini. Aga ega ta vaimustuses sellest ei ole. No pisut on aega veel ka.
Mõtetes on Põgenemine Paldiskist - et siis start antakse Paldiskis ja siis kui kaugele sa suudad 24h jooksul jala minna (rattaga 12h jooksul). Kunagi, kui esimene põgenemine oli Põltsamaalt, siis mulle jäi see üritus silma, aga minekuni ei jõudnud. Eelmine aasta oli start kuskilt Lõuna-Eestist, sinna ka ei jõudnud.
Eks kindlasti tuleb trenni teha osalemaks JÄLLE Expedition Estonial ( https://wilderness.ee/et/ ) - ei saa me üle ega ümber sellest - peaasi, et koivad terved oleks ja koroona ei kollitaks. Aga eks see siis suvel ole näha, kas ja kuidas me sinna lähme ja mis sellest siis välja tuleb. Aga eesmärgina on vähemalt midagi paigas. Võhma on vaja teha ja no need keedumakaronkäed võiks ju ka pisutki tugevamaks saada 💪
Tegelikult tahaks veel suusatada - polegi sel talvel suuski välja saanud, kuigi lund on ju rohkem kui küll. Aga no hetkel tundub, et et igasugune liigutamine lükkub kuskile tulevikku - mingi kole tatitõbi on mind tabanud. Loomulikult on tehtud ka koroona-test, mille vastuseid veel ei tea. Aga ei imestaks üldse, kui lõpuks ka see on mind kätte saanud. Luristan teed, salvräti kuhi kõrval aina kasvab - siuke kallerdava süldi tunne on…😟 ei ole mõnus.
Vaikselt olen üritanud alustada ka oma teekonda massöörina, aga ka see lükkub jälle edasi - keda ma siin tatisena ikka masseerin. Ja ega see algus, täiesti nullist lihtne pole, pole ju ka mitte mingit ettevõtluskogemust! Aga küll saab, vaikselt pusides ikka ülespoole!
Pea püsti, salvrätid viskan ka varsti kõrvale ja trenn hakkab uuesti siis, kui keha kannatab!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar