Eile sai hoolimata kehvast ilmast ikkagi jooksma mindud. Suutsin Andrese (abikkasa) ka kaasa meelitada. No peame ju hakkma vundamenti laduma uue hooaja jooksudeks ja muudeks hullusteks, milles osaleda kavatseme. Ootamatult olime suisa kahekesi maal ja oli vaba voli minna jooksma millal ja kui pikalt tahes ( kõik meie neli last olid linnas, kellel mida just teha oli - Sass(16a) see kõige vanem oli ujumisvõistlustel, Siim(14a) aeles vist nutimaailmas kodus, Sven (7a) oli vanaema juures ja käis sünnipäeval ning pesamuna Simo(5a) sai nautida teise vanaema täielikku tähelepanu)
Niisiis otsustasime peale ärkamist, et lähme ikka ja teeme ühe tiiru põlluvahel. Vedasime trenniriided selga ja tossud jalga ning minek. Vihma tibas ja no need põlluvaheteed.... muda, sodi, lombid... meeldiv just ei olnud, aga mõnus rütm sisse ja punuma.
Kodu juures saatis meid teele miski kulliline. No ikka peavad siis mingid linnud ja loomad maja úmber kolama, kui fotokas on toas ja mõtted hoopis mujal, kui pildistamise juures. Lootea, et linnuke meid ka pärast tervitab, keerasime kodeteelt eemale. Juba esimese kilomeetriga olid varbad märjad ja tossud porised, no ja mis siis?
Mõnus rütm sees ja kummalgi põlved haiget ei teinud (meil mõlemal ikka aegaajalt kimbutavad põlve valud, kas pole pikalt trenni teinud või oleme liiga tempokalt alustanud) otsustasime, et teeme vähe pikema tiiru - Andresel üle pika aja jälle esimene jooks - üle 6km tuli siis kokku. No kus oli vahepeal vastutuul, aga no mõnus oli joosta. Mulle on elu aeg meeldinud joosta just pikemat maad - kooliajal see 60m jooks oli suisa piin, ei saanud mina alguses hoogu sisse ja kui hoog sees, siis juba oli vaja hakata pidurdama ja teised olid ammu juba lõpetanud, kui mina finišisse jõudsin 😁
Tagasi jõudes tubli linnuke veel ootas puu otsas ja egas midagi, toast fotokas ja pilti püüdma...sain kah :)
Muidugi ega me peale jooksu ei suutnud ju niisama puhata vaid oli vaja õuetöid teha. Riisusime ja möllasime mitu tundi veel õues, aga see ju ka trenni eest. Õhtul ootas kuum saun ja tõeline lõõgastus.
Tänase päeva jätsime puhkuseks, homme vaatame, kas läheme Andresega koos jooksma või lähen päeval üksi või hoopis ratast sõitma, sest Andresel ikkagi peale jooksu hakkas põlv tuikama - nüüd vaja kodus lihaseid rullida, ehk läheb ikka mööda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar