Kärss kärnas ja kõik jälle pekkis 😕 Kümne päeva tagune (15.08) jooks oligi liiga hea (tempo 5,5 keskmine, mis minu puhul on ikka kiiretekillast) ja ilus, et püsima jääda - kohe näidatakse sulle ikka koht kätte…et sinu koht on siin - joosta ainult ja ainult 6.5-7 tempoga ja mitte kiiremini.
Juba tol neljapäeva õhtul hakkasin aevastama ja turtsuma-plärtsuma, nina läks vesiseks, aga mul on ennegi olnud selliseid imelikke aevastusõhtuid ja järgmisel päeval on kõik kõige paremas korras. Seekord nii ikkagi ei läinud. Reedel nina sügeles ja jooksis endiselt, aga ees oli Urissaare Kantrifestival ( https://www.urissaarekantri.ee/ ) ja varusime lihtsalt mõned pakid salvrätte kaasa, et kui hulluks see ikka siis minna saab?!
Urissaare on lihtsalt nii tore ja mõnusa fiilinguga üritus, et sinna PEAB minema! Kuigi samal ajal toimus Missos Euroopa Rogaini meistrikad - natuke oleks tahtnud sinna ka proovima minna, aga tagantjärele tarkusena võin öelda, et jumal tänatud, et kirjas ei olnud - see oleks tervisele ikka korraliku põntsu otsa pannud (ega ma nohu pärast poleks ju minemata jätnud). Nii et seekord jäi EM meist puutumata 😁
Programm Urissaares algas juba reede õhtul. Surusin oma löriseva nina aeg-ajalt taskurätikusse ja nautisime pidu ja olemist. Selle festari juures on kõige toredam see, et pea kõik inimesed on ikkagi südamega asja juures ja riietunud ikka vastavalt kantrile - ruudulised pluusid, teksa, kauboikaabu jne - no üliäge lihtsalt! Ja muusika muidugi ka vastav - ikka kantrihõnguline. Ma pean ütlema, et mulle on ikka kantri meeldinud - juba lapsepõlves, kui korraldati veel Harku järve kantrit, olime meie sõbrantsidega kohal (muideks sõitsime Pirita-Koselt bussiga sinna ja poole ööajal, ei mäletagi enam kuidas koju saime - vist tuli kellegi isa meile ikka autoga järgi) ikka esireas ja laulsime ning tantsisime Justamendi ja teiste bändide muusika saatel usinalt kaasa! Ja muidugi kõik vanad vesternifilmid, mida mu isa armastas, sai ju ka tol ajal ära vaadatud ja ju see kantripisik ikka sisse jäi 😍
Stiilinäide 😏
Eesti kauboid…
Õhtud muidugi olid jahedad ja varbad pisut külmetasid koguaeg, aga see ei saanud segada olemist. Laupäeval oli juba pea veidi paks nohust, aga ei lasknud sellest end segada - käisime pisikesel tuuril Karksi-Nuias ja mujal ümbruses ning sõprade juures Mõisakülas saunas. Aitäh Annika ja Jörgen!
Karksi linnuseväravad on kenasti konserveeritud ja ilusaks tehtud ja lapsed on veel nõus minuga koos pildile tulema!
Kui kirikupapi ikka lubab oreli juurde üles minna, et sealt saab paremad pildid teha, siis ju peab selle pildi tegema…et siis käsitsi maalitud pühad tegelased :)
Seal paremal pool mööda jalgrada edasi on väga tähtis koht - geodeetiline punkt, mille paks metallist kate on veel tsaariaegne…me ei saanud ju jällegi jätta minemata, kui papi võttis vaevaks kaloss jalas meid sinna viia…klaasikildude ja rohupuhmaste vahelt oli seda metalljunnikest küll keeruline märgata, aga papi ise oli uhke ja lõgistas seda kaant ikka korduvalt.
Sellest ukse käepidemest tõmmates enam kiriku uks lahti ei lähe…
Karksi-Nuia viltune kirikutorn. Torn on viltu vajunud 2m ja 5cm, nüüdseks on vajumine peatatud. Miks ta viltu vajus? Aga sellepärast, et kiriku sein ehitati vanale linnusevundamendile, aga torn mitte ja ajapikku siis hakkas see tornike viltu vajuma - kirikust seest on seda täitsa näha, et vahe kiriku ja seinaga ikka on pagana lai.
Detail Karksi mõisa kalmistukabelist ( https://et.wikipedia.org/wiki/Karksi_m%C3%B5isa_kalmistu ) Kaugelt vaadates oleks nagu ufo, tegelikult on vist ikka kujutatud pealuud ja säärekonte 💀
Oti õunapuu - seal oli järgmine kohalik külamees meile lugusid jutustamas… (http://entsyklopeedia.ee/artikkel/oti_m%C3%B5tsik )
Karksi kirikumees käskis meil kindlasti lugeda Kitzbergi “Maimu” raamatut ja saatis meid ka Maimu koopa juurde. No tee sinna oli selline meile harjumuspärane üle märja heinamaa, pisukese muda ja võsa ning voilaa…olimegi kohal 😀
Siis juba aitas ümbruse uudistamisest küll ning suundusime tagasi Urissaarde. Rahvast oli märksa vähem, kui reedel ja õhku ning mõnusat olemist oluliselt rohkem. Mõnus! Nina lörises endiselt, varbad külmetasid ja olemine oli selline so-so. Vahepeal jälgisin, kuidas läheb meie tuttavatel tiimidel Missos rogainil ja tundisn siiski veidi kadedust, et ise seal pole. Nautisime siiski muusikat, olemist ja seltskonda.
Öösel sai imetleda veel ka virmalisi - kaugel Lõuna-Eestis ja ikka korralik “mäng” oli.
Pühapäeva hommik - kõik pakkisid oma laagriplatse kokku, nii ka meie. Jalutasime veel kiirelt festariplatsile ja tegime viimased kohustuslikud pildid, mis eelnevatel päevadel tegemata jäid! Ja kantri teema lõpetuseks üks mõnus kantrilugu kah: https://www.youtube.com/watch?v=4zAThXFOy2c
Siis juba keerasime auto maakodu poole, sest hoolimata sellest, et nina alla olid tekkimas nohust villid, kurk oli kibe ja kraapis, nina lörises endselt hullult, pea oli paks ja köhima ajas ka mehiselt, siis need mõned vabad päevad, mis antud olid koos 20.augustiga, tuli ikka ära kasutada ja kõik vajalikud tööd maal ära teha! Haige olemine, ei ole vabanduseks jalad seinale visata, kui nimekiri töödest ootab tegemist, sest….kui sina neid ei tee, siis jäävad need tegemata 😟 Ka Andres võttis paar päeva vabaks ja saime koos maal siis tegutseda…Õnneks tuli seltsiks ja abiks ka sõber Mari - muidu oleks ma oma asjadega ikka puhta pekkis olnud!
Andrese tööpõld algas teeäärte niitmise ja trimmerdamisega, sekka sauna kütmine jm seesugune mehisem kraam.
Meid Mariga ootas ees akende pesu, minul oli veel lõpetada uste triibuliseks värvimine - õnneks suurem töö oli juba tehtud, jäänud oli ainult veel peenem näputöö - paranduste, piitade ning hingede värvimine, mis siiski võttis aega!
Õnneks oli teine pool ikka ka juba ära triibutatud, jäi ainult anda viimane lihv - teha parandused, uksepiidad värvida ning hinged uuesti mustaks võõbata!
Kuniks mina uksega jändasin, rohis Mari ära mu lillepeenra - see oli muidugi töödelistis olemas, aga pigem seal lõpus, et kui jõuame, siis teeme. Aga uste värvimisel ma tema abi kasutada ei saanud, siis leidis ta endale ise töö, mis vajas ikkagi ka tegemist! Ühest asjast siis mina pääsesin 😀
Alatine töö, mida ma edasi lükkan ja igasugu asendustegevusi otsin on akende pesu…no kes meie maja on näinud, see saab aru, MIKS?! Sest neid pagana ruute on lihtsalt niiiiii palju. Eelmisel sügisel jäid väljast aknad pesemata, sest laudisevahetus tuli peale ja ei näinud mõtet, kevadel polnud aega, nii et nüüd oli vaja see siiski ette võtta…Nühkisime neid Mariga kaks päeva - ja tegime ainult välimise ringi (tegelikult peaks ju seest ja akende vahelt ka veel pesema) - ainult veranda uued aknad ja eestkoja aknad pesime nii seest, kui väljast. Johhaidii neid aknaruute oli palju - umbkaudu 200+väikest aknaruutu, siis veranda ja eeskoja aknad….tundus, et silme eest oli õhtuks ruuduline… Silmi ei peagi ruuduliseks jooksma - seda saab ka akende pesuga teha!
Saunas oli vaja leiliruumi uks ka puhtaks teha ja kui mina juba seal möllasin, tuli Mari ja hakkas sauna aknaid pesema….jeeee…veel väikeseid ruute, nii umbes natuke üle 100ruudukese….OMG - puhkamiseks nagu aega ei jäänudki. No ainult õhtul saunas need paar tundi. Ja ega sellega töödenimekiri ju tegelikult otsa ei saanud…aeg nende tegemiseks sai lihtsalt otsa…aga rohida on veel üks peenar, õunapuud vajaks võsude eemaldamist, suvelilled viimast nokkimist jne, jne…
No et neist aknaruutudest paremat selgust saada on illustreeriv pilt siin!
Neljapäeval oli aeg meil Mariga (ma olen ikka mega tänulik, et mul on selline sõbranna nagu Mari, kes viitsib ja tahab ja tuleb ja teeb ja aitab - ALATI!!!) linna tulla (Andres suundus linna juba teisipäeval). Nohu oli endiselt, õnneks kurguvalu ja lümfisõlmede paistetus hakkas taanduma - tundus, et vaikselt tervis taastub, kuigi päris korras pole see veel siiani - ja täna on meil juba 25.august. Võib-olla oleks see kõik kiiremini möödunud, kui oleks tõesti jalad seinale paariks päevaks virutanud, aga no tõelise eestlasena peab ikka töö enne tehtud olema!
Trenni pole teinud, paar jalutusringi ainult, nii et nüüd tuleb uuesti jooksusamme seadma ja kiirust ning võhma koguma hakata, ikka jälle nullist alates 😕 loodetavasti on ikka jooksusamm lihasmälus olemas ja keha mäletab, mida tegema peab - homme proovin!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar