Seekordsele XT Sügisrogainile Rõõsal lohistasime oma noorema generatsiooni ka kaasa. Ega poisid ei teadnud hästi, mida oodata ja eks vist parem oligi.
Pereklassis oli aega 3h mööda metsi ragistada ja punkte korjata. Ilm oli suht jahe ja tuuline, a hea, et vihma ei olnud. Kuna Sven oli eelmisel nädalal veidi tõbine olnud, siis tema jaoks oli see paras katsumus - suhteliselt alguses juba kurtis, et jalad on väsinud ja joosta ei jaksa. Ega midagi tõmbasime kummipaela vahele ja ma siis vedasin teda. Suvisel Expedition Estonial (mille rada läks samast läbi) ma lubasin, et sinna Rõõsale ma kohe kindlasti end lõhkuma ei lähe, aga oma sõnu ma sõin ja vedasin lapsed ka veel kaasa… üritasin poistele vahepeal ka kaarti õpetada ja seletada kuidas ja kus ja mis ja kompass jne, aga palju neile sellest meelde jäi või aru said - ei ma tea. Me siis Andresega lugesime kaarti ja üritasime väikest sörki hoida, poisid püsisid kannul.
Käskisime neil juua piisavalt, andsime võiku hambusse ja kostitasime Kirju Koera kommidega, siis jaksasid nad jälle. Paar apsakat ikka tegime, Andres sai põhjatus kraavis munadeni märjaks - meie jäime kuivaks.
Lõpp läks ikka kiireks ja viimased paar km oli vaja joosta, et miinuseid liiga palju ei tiksuks. Sven oli endiselt mul kummiga taga ja Andres vedas Simo (samas Simo jaksas täitsa iseseisvalt veel joosta). Seda lõppu ikka poisid pingutasid, mis jaksasid ja ega me neid ju täiesti ära kurnata ka ei tahnud.
Kokku sörkisime metsas 15km, 6minutit hilinesime ja saime -6punkti (kokku 62p) aga esimese korra kohta poistega metsas ikka äge - nad jaksasid täitsa sammu pidada. Super! Äkki poisid tahavad isegi teinekordki tulla?!
Lõpp hea, kõik hea!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar