Mitte, et ma oleksin need püksid katki jooksnud…ei, seda avastasin ma veidi enne starti, et jooksupükste küljeõmblus on katki ja taguots välgub sealt vahelt välja….😆 aga alustame ikka algusest!
XT Rogainisari on ikka see, kus me üritame kõik etapid kohal käia ja sel aastal õnnestub osa võtta kolmest - viimane sügise oma jääb vahele, siis me oleme hoopis kuskil mujal ja teeme muid asju.
Aga seekordne suverogain oli meie mõistes teises Eesti otsas - Setomaal Meenikunnos ja Tallinnast on sinna ikka paras ports maad ja tunde sõita, nii et keerasime autonina juba reedel Lõuna-Eesti poole ja maandusime Kubijal spaas. Käisime väikesel jooksutiirul, mulistasime bassudes ja kuumutasime end saunades ning hommikul startisime Meenikunno poole, mis oli kõigest poole tunni kaugusel!
Kohale jõudsime ikka vara ja nii jäi aega enne starti Heiko-Marikaga jutustada ja teisi tuttavaid tervitada. Vahel on ikka stardialas kohal olnud ka spordi-tavaari müüjaid - seekord olid pakkumises tossud ja Marika arvas, et neid võiks proovida… no läksime meiegi Andresega vaatama ja proovima ja siis juba oli vaja sajalisi luhvtitama hakata, sest mina panin esimesed tossud jalga ja need olid nii mugavad, et…proovisin teisi veel, aga lõpuks toppisin ikka jalga need esimesed ja keeldusin ära võtmast. Andres leidis endale sama mudeli meestekad…ja mõlemad otsustasime, et selle võistluse teeme ära just nende tutikatega…ainult lollakad lähevad sissejooksmata jalanõudega võistlema! Aga ega me ju ei võistle mitte kellegagi 😂 ainult iseendaga! Nooh ja siis ma avastasingi, et püksid on jalas peaaegu ribadeks…Marika aitas haaknõeltega püksid kokku tõmmata ja loota jäi, et peavad lõpuni vastu. Siis juba haakisime numbrid külge, vinnasime kotid selga ja oli aeg stardialasse minna…
 |
| Ikka kohustuslikud stardieelsed pildid ka |
 |
| Õnneks kannastas haaknõeltega see kokku tõmmata, et edasi ei hargneks |
Stardialasse kogunes vaikselt inimesi, aga enne veel kui sai kaardid lahti rullida ja vaadata, mida teekond täna pakub oli osa rahvast taguotsad püsti mustikapuhmaste vahel ja kahmisid väikseid siniseid marju suhu…tore vaatepilt 😁
 |
| Mustikale… |
10minutit enne starti sai siis kaardid lahti rullida - vaatsime nii ja vaatasime naa, ega midagi tarka ei osanud valmis mõelda. Ainult selle, et läheme teeme kaardi põhjapoolse ringi kindlasti ära ja võtame sealt kõik punktid, siis läbi Meenikunno raba allapoole ja vaatame mis seal edasi siis saab ja palju aega järgi on. Ilm oli ikka palav ja niiske, hoolimata kohatistest pilvedest, mis päikest varjutasid lippas higi ikka kohe mööda selga alla.
Start antud panime ajama…ja kohe vales suunas…geniaalsed orienteerujad ikka. No õnneks saime õigel ajal jaole ja keerasime ikka sinnapoole, mis meil päriselt plaanis oli 😁
Seekord kaart kohe üldse ei tahtnud joosta…punktid olid ka enamuses - orvand, küngas, lohk, soo serv, soo ots jne…no kõik need meie “lemmikud”…bääää, aga nutma veel ei hakanud ja lootsime parimale!
See kaardi ülemine nurk, mis meil plaanis oli - oli pigem selline pikemate motivatsiooni jooksudega, aga tundus, et sealt on toredam minna 🙃 Samas meiega samas suunas ikka tuli inimesi veel, nii et esimesed punktid - KP33-69-76 tulid teistega kenasti koos. Teedel lasime kena sörgiga minna - kohati kruttis Andres tempo ikka päris kiireks, aga jõudu ja jaksu ju oli - miks siis mitte!
 |
| Seal oli aimatav siht…ja seda oli vaja päris pikalt minna |
KP76-st KP92-ni oli siis variant, kas suurema ringiga mööda norm teed või otse mööda sihte ragistada - valisime viimase…sest ringi tundus ikka liiga pikk maa. Ei teagi, kas oli õige otsus või mitte, aga selle üheksase punkti saime ikka päris lihtsalt kätte. KP41/62 sörgiga mööda teed ja põiked metsa - ei midagi keerulist või siis vahepaeal ikka oli ka…ei jooksnud need punktid meile otse sülle. Edasi jälle pikem motivatsioonikas, aga jõudu oli ja lasime alla 6se tempoga minna - krt ma ei tee kohati trennigi nii kiire jooksuga 😀
KP31 - “Sild” RMK Ilumetsa metsamaja juures- rämedalt palav oli ja hea oli näha, et silla juures oli ka veekogu - lasime põlvili purdele ja palvetasime vee poole….kastsime end korralikult jaheda järveveega. See leevendas kogu seda palavust veidi.
 |
| Palavus võttis võimust - vesi päästis… |
 |
| RMK Ilumetsa metsamaja |
Eks seal oli teisigi tiime, kes vee poole oma palged keerasid…mina ikka käisin ja tegin majakese juures ka pilti - no muidu ei mäleta pärast midagi enam 😊 KP74 “auk”…edasi KP55 “lohk” - mis vahe on augul ja lohul? Üks õõnes maapind kõik ju?! Kaardilt vaatas vastu üks metsarada, millele pidime pihta saama, et õigesse kohta suht otse jõuda…aga suutsime seal totaalselt ämbrisse kolistada…ei teagi, kas valisime vale raja või kadus persetunnetus lihtsalt ära, aga sinna kaotasime ikka pea 20minutit - johhaidii…edasi-tagasi-edasi-tagasi, ring siin ja ring seal - kõik lohud vaatasime ära! Vahepeal nägime ära ka RMK Päikseloojangumaja (minu lemmik RMK majake) - siis saime aru, et oleme juba liiga kaugele tulnud ja läksime tagasi - lõpuks Andres koperdas õige lohu otsa…suht masendav oli see kolisev ämber ikka 😤
Aga edasi oli juba väga tuttav tee Meenikunno rabateele - võtsime sörgi üles ja raja kõrvalt KP51 jooksupealt.
 |
| Mis sellisel teel viga joosta on??? |
Jaa sörk edasi…kindel oli see, et suurema rabajärve juures teeme peatuse ja sumatame kõigetäiega vette, sest päike keevitas korralikult ja minul tahtis kuumusest pea valutama hakata - nii et jahutus tundus ainuõige mõte…
 |
| Jahutav…. |
Viskasime kotid seljast, prillid eest ja karsumm vette…jeerum, kui hea see oli - ainuõige lahendus. Vesi jahutas mõnusalt. Selja tagant saabus naiste tiim ja ärgitasime nemadki vette - see päästis päeva!
 |
| Ma ei karda enam ammu otse rappa minna… |
Uuesti kotid selga ja jooksu, ees ootas KP71 Metsaserv - no rada läks ees ja leidmine ei olnud keeruline. Edasi läbi raba KP83 “Orvand” poole - läbi raba läks loomulikult teiste poolt ette tallatud rada, aga seal väiksel rabasaarel ikka veidi pidime enne “surfama”, kui õige orvandi leidsime. Suund kompassile ja raginaga metsa jälle KP57 “Lohu ots” ju see jälle mingi augulaadne asi metsas oli - midagi ei mäleta 😁 Süüa seekord ei tahtnud eriti midagi - mina ühe kommi sõin, vett läks see-eest kotist küll kaubaks.
Siis oli hetk, kus pidime otsa vaatama kellale ja kaardile, et kuhu ja mismoodi edasi minna, et mitte lõpus ajaga hävida… Ette jäi joogipunkt…
 |
| Kuna Peipsi kurgid olid ämbriga linna jäänud…oli rüüstamas käidud korraldaja ema keldrit ja need kodused kurgid maitsesid lihtsalt suurepäraselt ja lonks kurgivett taastas sooladekadu! |
 |
| Sehkendused joogupunktis… |
Kodused kurgid, paar kommi, lonks kurgivett ja sõõm puhast vett…võis edasi elada…ja joosta. Edasi KP21 “auk” ja KP73”soo ots” - see kuradi “soo ots”…no ma ei tea, kuidas see koht soo ots oli….veidi ikka otsisime…aga seal oli teisigi selliseid 😃 Uuesti võpsikust teele ja sai sörkida jälle, aeg hakkas selga tiksuma ja veidi oli vaja vunki juurde keerata. KP93 “küngas”, KP53”orvand” - kõik sai mööda metsateed minna ja põiked punktideni teha. KP 93 juures vaatasime, et veel allapoole minek KP75 peale läheks vist liiaks ja punnima sinna ei hakanud ja otsustasime, et nüüd võtame otse tee finiši poole ja nokime ära kõik KP-d, mis tee kõrvale jäävad! On siis kokku palju on - minul oli tunne, et seekord üle 100punkti me ei saa…sest ega ma ei arvuta vahepeal, palju on või palju pole…see ei anna meile midagi juurde.
Mingi hetk sattusime teele koos nooremate tüdrukutega - need lippasid ees, meie vantsisime mõõdukas kauguses järel…no veidi lasime neil need punktid ette näidata 🙈
 |
| Tüdrukud ees, meie järgi… |
 |
| Seal on olnud kunagi sild |
Ega jokutada ei saanud, rääkimata sellest, et vahepeal kukeseeni või mustikaid korjata - sest vaadates mõnede tiimide seenekotte näpus, siis nad tegelesid pigem seente kui punktide otsimisega 😃 mitte, et see keelatud oleks olnud! Andres püüdis paar korda kaupa teha, et aitab seenekotti tassida, aga ei läinud õnneks…
 |
| Teel tippu… |
KP46 “tipp” no krt, kui see oli tipp, siis mina olen Donald Trump! Aga eks need punkti nimed ongi tõlgendamise küsimus - kuidas kellelegi. Aega veel oli pisut, aga teel tagasi lasime ikka sörgiga minna - viimane teele jääv punkt KP22 “sadul” tüdrukutega koos punkt võetud, siis ümber järve juba paistis võistluskeskus ja finiš. Vaatasime veel, et äkki jõuaks KP61 minna võtma, aga viimasel hetkel otsustasime siiski jätta selle sinnapaika - teada on, et ahnus ajab upakile ja siis me tõenäoliselt ei oleks aega jõudnud. Nii et sellega sai siis kõik! Lõpu piiksud ja mahalugemine - ohooo….ma ikka olin üllatunud - saime ikka pisut üle saja punkti - 115! Pole paha, tuleb rahul olla!
 |
| 4h ja 25km hiljem…nagu ladvaõunad punapõsksed |
 |
| Uued tossud ja mitte nii uued tossud…aga übermugavad! |
Olemine oli üllatavalt hea, käisime järves end jahutamas ja loputamas..mõnus! Andres kangesti kiirustas, mina tahtsin rahulikult võtta - sõime ära oma võikud, jõime peale alkovaba õlle ja gini - no mina luristasin ikka tavalise “triibulise” ka sisse - nii hea oli 😆
Lõpuks jõudsid Heiko-Marika ka - no Heiko oli end ikka täitsa lukku jooksnud - kõrvus kumises, pea kohises, süda tagus - no kurat, päris surnuks ikka ei tasu end ka joosta! Õnneks peale järves jahutamist ja joomist, olukord leevenes tal ja inimese nägu tuli ette tagasi!
Tossu müüjatele käisin andsin tagasisidet, et müüvad head kraami - ei ville, ei hõõrdnumist - übermugavad ja head! Edu müügil!
 |
| Seesugune me kaart oli ja rada sai…kindlasti saaks paremini |
Kokkuvõtteks napilt alla 4h, 25km, keskmine tempo ikka hea, veidi punkte, koht ikka keskmike seas…uued tossud, uued rajad, püksid õnneks pidasid lõpuni vastu…kokkuvõtteks jälle tore ragistamine!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar