Noh, öeldakse, et esimene vasikas läheb ikka aia taha - aga mina seda küll meie selle aasta esimese stardi kohta XT Talverogainil öelda ei saa. Kuigi jah igal kevadel on tunne, et alustame jälle täiesti nullist ja kaarti lahti rullides vahid seda nagu vasikas aia auku!
Olgu nende vasikatega, kuidas on - kirjas me seal igatahes olime (XT Spordi rogainid on lihtsalt need, kuhu üritame alati jõuda) ja laupäeva hommikul stardi poole sättisime! Seekord oli hea minna, sest võistlus toimus Tallinnas!
Ega kaasa midagi väga ei pakkinudki - natuke vett ja mõne corny, igaksjuhuks pakk vorsti ka. Võistluskeskus asus Sparta Spordiklubi ruumides - sealt nõutasime oma stardimaterjalid, haakisime numbrid külge ja suundusime stardi poole, mis asus pisut eemal Järve Terviseradade parklas. Kõik tuttavad näod olid kohal!
 |
| Meie Andresega ja Nurme Gäng (Anniki, Kairi, Heiko ja Marika) |
 |
| Meie kah |
Nagu ikka sai kaardid lahti rullida 10min enne starti ja no vahi, mis sa vahid - endiselt ei oska me mitte midagi planeerida…ikka täielikud tuhajuhanid! Väga palju valikuid ei olnud ja tuli ikka sinna “metsa poole” vaadata ja esimese hooga Ülemiste järve poole minna - selles saime kokkuleppele, et enne teeme metsasemad kohad ja siis Männiku majade vahele. Tundus, et enamikul oli sama plaan, sest pea kogu see mass hakkas peale starti ühes suunas jooksma…järelikult esimestes punktides oli oodata järjekorda, et oma si-piiks ära teha. Õnneks kõige hullem ei olnudki ja saime päris kiirelt läbi. Edasi hakkas üks sik-sakitamine üle Viljandi maantee - samas me ei olnud ainsad, kes sellise plaaniga seal jooksid. Eks mõned punktid spikerdasime ja jooksime veits teiste järgi (noh meil ju oli sama suund ja trajektoor nagu Annikil ja Kairil) samas üritasin end ikka koguaeg kaardis hoida, et ikka saaks aru, kus me oleme. KP47 tegime valiku mööda kraavikallast KP81 liikuda - vaadates ja mõeldes nüüd tagantjärgi oleksime võinud selle vahele jätta, vo oleksime Männikult-Rahumäelt-Mustamäelt jõudnud siis mõned punktid rohkem võtta. Aga no valik oli tehtud ja ragistasime koos paari teise tiimiga võssis!
 |
| Vasakul oli see kraav, mille äärest minna vaja oli |
Paras ragistamine ikka ja no tuim motivatsioonisirge uuesti Viljandi mnt poole. Andres käis vahepeal vett laskmas - mina tegelesin oma mõtetega ja “pea puhastamisega” - viimane nädal oli ikka paras tunnete ja emotsioonide virr-varr, mis vajas lahustamist! Ja no midagi pole öelda - 4h metsas kaardiga joostes saadki pea klaariks ja kõik ebavajaliku välja! Täielik teraapia!
Uuesti üle maantee ja metsa! Kp55 “Auk künkal” käes, edasi KP91 poole Raku järve ääres - sinna oli seekord suisa kaks üheksast punkti pandud, aga teine teiselpool kallast! Meie pool kallast võtame kindlasti ja panime ikka otse läbi metsa. Vahepeal vaatasime, et lähevad ratta jäljed ees ja suund paistis enam-vähem õige….kui olime mõndaaega seal sinka-vinka jooksnud saime aru, et see on konstantne rattasingel ja meil pole seal küll mõtet sik-sakitada…Johhaidii…ikka soodad veits! Parema kalda 9-ne käes, aga teine oli järve teisel kaldal ja vaatasime, et ikka jube pikk maa vantsida - kuigi jah vahepealt sai veel nokkida juurde paar punkti. Otsustasime teise üheksase vahele jätta, mis nüüd tundub, et oleks ikkagi võinud minna ja ära võtta ja mõtetu kahese jätta võtmata, aga eks nüüd on hea analüüsida, kui kodus juba istud 😏
 |
| Teine üheksane teiselpool järve tundus liiga kaugel… |
Seekord mulle tunduski, et on päris palju selliseid pikemaid jooksulõike. Et nüüd sealt järve äärest ära saada nokkisime ühe kahese punkti (see oli see, mis oleks võinud võtmata jätta) ja sörkisime vastutuules Liiva kalmistu vahelt Pääsküla raba poole, kus oli joogipunkt ja loodetavasti ka hapukurki. Õnneks joosta me veel jaksasime ja tempo oli meie kohta täitsa okei. Teadsin, kuidas minna ja sörkisime punkti poole - no seda rahvast ikka silkas seal ja meile jõudsid järgi Anniki ja Kairi - jube rõõmsad 😁 Elevusega vatrasid, kuidas nad põlvini märjad on ja kui ilus ikka ilm on!
 |
| Rõõmsad Anniki ja Kairi |
Jalutajatest oli muidugi kahju - need pidid oma koerakesed sülle kahmama ja meile laudteel teed andma…kuigi ega me ei käskinud seda teha, aga eks see võis veidi hirmutav olla küll, kui suur kamp jookseb rütmiliselt sulle rabateel vastu!
 |
| Kiire klõps Anniki ja Aasta Lumehelbekestega 😆 |
 |
| No palav oli ja sellist pontoonidel laudteed ma Pääsküla rabast ei mäleta (muidugi on mu mälestused seal käimisest ikka aastate tagant) |
Rabas võtsime kaks punkti ja keerasime otsa Männiku poole, tundus, et kaugemale me pressima ei hakka, siis ei jõua tagasi. Siin kaotasin mina suuna ja Andres oli kaardis 🗺 Tundsin, et mu vasak põlv, mis pole ammu-ammu enam endast märku andnud - hakkab veidralt “paksuks” minema ja valu tegema. No sellega ma arvestanud ei olnud 😤 Aga noh, selle vastu aitavad kükid ja nii ma siis tegin mõne. Vingerdasime seal Männiku majade vahel ja korduvalt ületasime Vabaduse puiesteed…no me ei oska planeerida ju oma käike! A mis seal ikka! Lõpuks jõudsime omadega Rahumäe Kalmistu kõrvale ja kaapisime sealt punkti võttes mäest alla Mustamäele - nüüd sain mina aru, kus kaardil oleme ja kuhu suunda võiks minna - vahemaad olid pikad ja väga nagu valikuid ei olnud. Vahepeal tegin paar kükki 😂 Et õigeks ajaks tagasi saada nokkisim veel neli punkti ära - Lepistiku pargist (Kp36), K-Rauta tagant võssist (Kp83), Audentese juurest (Kp66) - ma ei teadnudki, et Tammsaare pikenduse alt läheb jalakäijate tunnel?! Tunne oma kodulinna! Ja Pärnu mnt sillalt (Kp21) no ja siis oli juba lõpp ja piiks ja punktide väljaprint!
Finišist sai pihku Värska Õuna Vurtsvasseri ( https://varskaoriginaal.ee/tooted/varska-vurtsvasseroun/ ) ja kaks Chef Lundeni võikut (https://cheflunden.ee/tootekategooria/voileivad/ - no tõesti supervõiku oli minu meelest (koguaeg võiks olla selline pakkumises, ma seda suppi ei viitsi kunagi eriti luristama minna) - Mina võtsin lõhega, Andres singiga.
 |
| Teine oli juba söödud 😀 |
Võtsime oma nodi näppu ja lontisime auto juurde. Meie ees kõndisid kaks naisterahvast, kes olid selja tagant kangesti “Aasta Lumehelbekeste” Karin Koppeli ja Erle Meresmaa moodi…kui olime piisavalt lähedale jõudnud, kraaksatasin neile:” Noh, Lumehelbekesed! Kuidas teil läks siis?” No ja kui nad ringi keerasid, ei olnud nad teps mitte need, keda arvasin olevat… 😂Veits piinlik, aga noh, tegime siis natuke nalja ja rääkisime ilmajuttu - loodetavasti nad ei pahandanud väga. Edasi oli otsesõit koju ja sauna ja siis veel sünnipäevale.
 |
| Kodutee |
 |
| Teekond sai selline |
162p/261st
28,7km/4h
Üld: 55/105st
DH: 17/37st
DH40: 12/26st
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar